neljapäev, 6. november 2008

Ma käisin eile

esimest korda meeste WC-s. Täiesti kogemata!

pühapäev, 26. oktoober 2008

On veel inimesi...

kes oskavad matemaatikat...

K
E
O

Aitäh.

kolmapäev, 15. oktoober 2008

I'm not obsessive!

Ma olen kohutavalt egoistlik ja ainult enda perse on tähtis. Ma ei oska mõelda, et ka teistel on oma elu ja tegemised. Ma ei taha uskuda, et mind on jäetud üksi, ometi on see nii. Ma ainult arvan, et eelmine lause on tõsi. Ma ei tea kas see ka tegelikult nii on. Ma tahan karjuda. Ma tahan olla tühjuses, kus keegi ei pääse mulle ligi. Ma tahan inimeste lähedust. Ma tahan olla kaugel tühermaal. Ma ei tea mida ma tahan. Ma tahan nii palju ja samas mitte midagi.

Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks...

reede, 3. oktoober 2008

oooboze

No nii, oli siis Rannu sünnipäev. Jõuan kutsutud ajast vidi hiljem kohale. Helistan R-le, ta kohe jõuab. Sünnipäevalaps jääb enda sünnipäevale hiljaks =). Ootamise ajal näen igast huvitavat rahvast. Nt tuleb välja lillelistes pükstes ja plätades noormees (sigapikk) rögastab meeletult, siis märkab mind, astub paar sammu eemale ja alles siis sülitab. No milline viisakus! Mööda jalutab ka Ron (ei tea kas ära tundis) aga teretas mind vastu igatahes. Siis tulid ka R ja Hõbejõgi. Sees pandi mind kohe jooma. Larpisin siis ülifäänsist kokakoola (mäki) klaasist ginni. Häbejõel oli häda et joon liiga aeglaselt. Siis tuli rahvast juurde: Tuvi (Priit) ja Karl. Ka karlile ei meeldinud minu joogi kahanemis kiirus ja ta imestas miks ma ei kuula Nightwish kui Korn mulle meeldib. Õhtul sai päris palju erinevate bändide meeldivusi kontrollitud. Siis tuli veel rahvast Post, Priit, Ave-Ly, Piret, mingi aeg jõudis koju ka R vend, kes ei olnud tänu pikale päevale just väga peo meeleolus, Tulid ka naabris Voss ja Ranek. Joodi pisut ka söödi. Kell sa 12 ja Rannu sai 21! Vahuveinid, ilutulestikud, õnnesoovid jne. Ja siis tule kellelgi idee minna kluppi. juhuu. No mis sa teed ära. R sünnipäeval ikka minemata ei jäta ju. Oleme klubis. Tantsime. Oi näe! Keegi on lauaalla roopinud. Tuleb kohe keegi spessal meelde. It's for you darling! Tantsime. Tuleb tüüp, ühelt poolt:
How's the weather up there? (jällegi üks tore picup line, eelnevaid ilmselt teate juba)
Down here it's sunny!

Up here it's cold and windy.

I don't now it. We always have sun.

Ok.

Whats your name?

Does it matter?

Nice to meet you Doesitmatter. My name is Richardo (or something). You have a bretty name.
Are you a weathergirl?

No!

If I had a tvchannel,, I'd make you a weathergirl.

Thanks.

I would like to say somethind to you but I can't do it in english so I'm going to say it in my language (tüüp oli Brasiiliast, seega hispaania keel, mida ma armastan) (pikk pikk lause hispaania keeles siis , milet ma mite ittagi aru ei saand, aga see oli ilus vähemalt =) )

Tüüp läheb ära. Tantsime. Tuleb tüüp teiselt poolt(eelmise sõber):
You are the only one who is as tall as I am, so you have to talk to me. (Tüüp oli minust lühem)
What is your name?

Does it matter?

Nice to meed you Doesitmatter. My name is jhfgwfbckj (I didn't get it, sorry) (USKUMATU)

Tüüp läks kiiremini ära kui eelmine. Tantsime. Tuleb tüüp, ühelt poolt taas (ehk siis see Richardo)

There is something I have never done with a girl so tall!

(Mul hakkas hirm!)
Ulatab siis mulle käe. Arglikult annan käe vastu. Suunab mind siis käeall pööret tegema.

Thank you! (ja läheb ära)

Ok. Mis siis ikka. Tansime. Muusika pannakse kinni, tuled põlema. Pidu läbi. Otsin R üles ja sõiman näo täis et ta mind brasiillaste eest ei kaitsnud.
Võtame takso ja lähme millegipärast mäkki. (oooboze). Võtavad seal oma eined. Kindlasti koos ülifäänside roosade klaasidega. Söövad. Teelivad takso ja sõidame ühikasse tagasi. R vend magab(magas juba enne minekut). Pirru läheb R kaissu, mulle jääb Voss. Öö möödub kitsalt, VÄGA kitsalt.
Kell 12 panen riide,kõik magavad st. R, Voss, Ranek. Ülejäänud on läind. Lähen uksest välja ja keda ma näen, Kristjan läheb kooli. Räägime paar sõna juttu, ta naetab mu uue nime üle pisut ja läheb kooli tööid tegema.

Kolmapäev-neljapäev!

M.

pühapäev, 7. september 2008

Odav hotell.

Sai külastatud kõige odavamat hotelli ever.

Esialgu tuleb end registreerida.
















Siis antakse sulle tuba.














Vahepeal käid protseduridel.

Tagasi tulles on sul võimalik nautida head vett.















Et igav ei hakkaks on ühes toas rohkem
rahvast kui Sina.










Protseduride
vahepeal on tore lugeda raamatut.



Voodid on väga mugavad ja ei kiuksu üldse.












Ja mis oleks üks hotell ilma huumorita?
Skalpell200

pühapäev, 31. august 2008

...

Hetke seisuga kardan kõike mis tulevik toob. Kui elan üle eesoleva nädala, siis peaks kõik korda saama!

reede, 15. august 2008

Tööriistad on ületähtsustatud.

Palju aega on möödunud. Vahepeal sai käidud viimast päeva tööl. Oli päris huvitav töökoht. Midagi sarnast ei koge kindlasti enam kunagi. Töö oli meeldiv, seltskond mitte nii väga. Viimasel päeval pakuti juba järgmiseks aastaks kah tööd. Eks näe kuidas sellega saab.

Reedel sõitsime Kairega kanuumatkale. Oli lõbus. Uus seltskond, uued inimesed ja pantvangi võetud särk.

Siis sai nädalakese puhatud. Laupäeval oli Kaupmehe suvepäevadele minek. Teemaks olid piraadid. Sellest ka soov sinna minna. Olid huvitavad mängud. Üks parimaid oli fotojaht. Anti ette fotod kohalikest kohtadest ja pildikirjeldus, mis pidi pildil asetleidma. Nalja sai kõvasti. Oli ka naise hoidmis võistlus, kuhu pidin ikka mina kindlasti minema. Täpselt tuli hoida 2:43. Meil sai pisut varem aeg otsa. Lugemist muidugi häiriti, päriti küsimusi.
"Kuidas sa ennast tunned?"
"Hästi!"
"Millal sind viimati hoidsid kaks meest kätel?"
"Unes." ...ja siis kõik millegi pärast naersid.
Üldarvestuses olin teisekoha võitnud võistkonnas.
Õhtul sai tantsitud ja näidatud koht kätte meestele kes ei oska tantsida. Üht tüüpi ootan siiani kes lubas mind tantsima viia. Ütles et paari loo pärast tule ja viib mu tantsima. Jään ootama!

Esmaspäev käisime kiisuga arstil, et teada saada mis Nixsonil viga. Tulemuseks oli aga see, et pärast 1190.- maksmist olime sama lollid, kui mitte lollimad.

Teisipäeval oli Tallinna minek. Kõik asjad pakitud, aga midagi jäi kindlasti ikkagi maha. Kolmapäeval algas koristamine ja lammutamine. Nüüdseks on maas vannitoa ja wc seinad. Tolmu oli meeletult ja enamus ajast nägime välja nagu poleks kolm aastat päikese kätte saanud.
Homme hakkab jälle tolmu lendama. Jätkame lammutamist. Kusjuures tööriistadeks on meil üks katkine haamer, kaks lusikat ja käärid. Ja nendega on siiani saadud kõik tehtud. Tehte järgi kui oskate.


Kipsiahv.

pühapäev, 20. juuli 2008

Roimatoloogia

See oli vihmasel suvehommikul,
kui märkasin Su kaunist vaipa.
Tõmbasin jalga roosad kummikud
ja hakkasin välja tirima laipa.
Mind mõistaks kindlalt süüdi Sa
ja endalt maha pühiks tolmu.
Kuid kas üldse mõistad ka,
et abistajat Sinust seal ei olnd ju.
Üksi tuli mul rühkida
mitme tule vahel.
Nad kõik tahtsid meid lükkida
ja purustada see ahel.
Ma kahjuks sõna kuulasin
ja kokku keerasin vale.
Ma pikalt-pikalt juurdlesin
ja hülgasin oma õige pale.
Nüüd vaikselt mööda vihmast metsa
Su määrdunud kaunil vaibal,
veel kord mõtlen miks lasin lesta,
ja märkan silmad avali on Su laibal.
Kas vaatad veel mind viimast korda?
Ma vaid minuteid loen vaikselt.
Kord kui lükkan su viimsesse puhkepaika-hauda.
Kuhu igaveseks jääd paikselt.
Nüüd auku kaevan, Sa jälgid mind.
Bop-cat oleks praegu abiks.
Põõsa tagant ilmub välja suur lind,
pealtvaatajaid siin tõesti napib.
Tol korral jäi ainsaks tunnistajaks
Su naabri koer Muri.
Ta oli justkui kannustajaks
ja samal ajal kuri.
Suure tamme alla sai Su haud.
Risti rinnale panen kaunid käed.
Hetk enne mulda sulgen silmalaud,
et iial nad kedagi enam ei näeks.
Kas võin aga olla kindel,
et mu ellu enam Sa ei naase?
Või jääd kummitama mind veel
ja avama sahvris moosipurgi kaase?
Mul tundub, et Sa ei lahku.
Selle üle vaid hea meel on.
Kui tuled siis mu kõrvale põhku
mahud alati, kui suudlemist vajav konn.
Ja kui sa kord vihmasel suvehommikul tuled,
olgu see siis unes või ilmsi.
Ma palun kustuta vaikselt kõik tuled,
et näeksin paremini su silmi.

laupäev, 12. juuli 2008

Villid.

Kolmapäev 2.07.08. Ratturid jõudsin Pärnu ja peatusid minu pool.



Neljapäev. Ommiku tööle nagu ikka. Peale tööpäeva tuli pakkida asjad ja sõit läks Tallinna poole. Eveli Superpüssvolksu roolis oli seegi kord Arne. Sõit läks hästi, kuigi teel oli mõningaid kes ei saanud aru, et meil on siiski kahe rajalised teed. Tallinnas ööbisime Lauri pool. Õhtul oligi varakult magama minek, minul vähemalt. Juhan(Lauri vend) ja Eveli jäid veel telekat vaatama.



Reede. On asju millest ei räägita. Juhan läks tööle, mina läksin testi tegema ja Eveli jäi üksi koju koristama (seda tegi ta vabatahtlikult ja suurest igavusest =) ) Mina siis jalutasin bussi/trolli peatusesse, kus loomulikult pileteid ei müüda. Astun siis trollile ja ka seal ei müüda piletit. No tavai sõidame siis jänest. Koolis tegin testi ära, mis oli piisavalt lihtne, isegi minu jaoks. Sealt läks jalutuskäik edasi Kullosse. Sinna jõudes olid mu jalad juba villis (Y). Sealgi asjad aetud. Läks sõit tagasi koju. Seal sai veel pisut koristatud ja mine linna. Saime kätte ka Merka ja käolasime mööda poode. Mingi aeg ühines meiega ka Arne, kes suutis oma ilmumisega Merka peaaegu surnuks ehmatada. Siis veel poodides ringi vaatamist. Lõpuks oli aeg minna koju, et vahetada riided õhtuse kontserdi jaoks. Riided vahetatud, tagasi linna. otsisime üles Arne ja Lillu, kes istusid Margareta juures ja libistasid õlut. Rääkisime pisut juttu ja liikusime siis neljakesi edasi-Arne liitus meiega. Hetkeks Arne kadus ja meie läksime trammi peatusesse bussi ootama =) . Lõpuks jõudsime ka Õllekale. Võtsime süüa-mina, Eveli ja Arne ja läksime laulukaarealla sööma. Merka läks Frantzu ette hüppama. Kontsert oli lahe. Pärast seda otsisime Merka üles, otsime talle särgi ja läksime kuulama Termika esinemise lõppu. (Peab taas mainima, et inimesed vaatavad mu peale kõõrdi kui mõnene grupile ergutust hüüan. Nad sulgevad kõrvu või ütlevad ei vapsee jne. Mis mõttes nagu?) Ka Arne suutsin ma kurdiks karjuda, vähemalt vasakust kõrvast. Siis oli kodupoole minek. Arne läks omateed ja meie kolmekesi oma. Merka oli suutnud end kahestr siidrist suhteliselt segi juua ja ajas jälle mõnusat juttu. Poisid (mingid suvalised) käisid küsimas, et kas Maratisse(mingi klubi ilmselt) lähme, Merka kohe vastu, et tavai lähme. Õnneks nad kadusid varsti ära. Mõne ajapärast olid nad aga taas meie teel. Üks kuses põõsas ja teine kerjas teeääres suitsule tuld. No tere hommikust.Vahepeal peaks mainima ka seda,et kõigil olid jalad juba villis ja valutasid igalt poolt, päeval linnaskäik ei täeinud just head meile. No nii. Linna jõudes pani Eveli omale kollase pusa selga ja kus siis hakkas mehi ligi voolama. Küll küsiti kas käisime Õllekal ja et kas õlut ikka jõime jne. Lõpuks haarati lausa käest ja küsiti kuhu tõttad? Mis sa sinna koju lähed? See oli Ruslan. Me Merkaga hoidsime distantsi, et nad saaks koos rahulikult rääkida. Jututeemaks oli olnud: "Miks eesti tüdrukud kardavad vene poisse?" No vasta ise kui oskad. Läpuks jõudsime koju meeletutes valudes ja kohe magama kh.

Laupäev. Hommikune äratus oli vägev. Juss jookseb tuppa: "Kuulge unemütsid tooge piima, muidu jääte pudrust ilma." No mis seal siis ikka, lähme poodi. Lõpuks läksid aga Merka, Eveli ja Juss, kuna mina ei suutnud endale ühtki paari jalatseid jalga panna. Poodi sõitsid nad jänest kuna nad läksid Selverisse mitte Kristiinesse. Poeskäik oli edukas. Sõime ja ootasime, et Arne helistaks(ta lubas seda teha kell 11 ja mind äratada), aga kui mina talle kell 12 helistasin , siis tema alles magas. 14 ajal jõudis ta lõpuks linna, võtsime auto, viisime Merka bussijaama ja ise liikusime edasi Ülemistele, maasika laadale. Arne ostis maasikaid, saime kokku Lillu ja Intsuga ja läksime siis Paljassaare poolsaarele Katariina kaile maasikaid sööma. Maasikad söödud läksime Staapi burksile. Vaja ju Evelile kahikka meda suutäis sisse sööta. Aga mida polnud , polnud mega suutäis. Staabi megaburger on ikka väga kokku kuivanud. Eveli oli seekord esimene kes sai omajaoga hakkama, siis lõpetas Arne ja taaskord ootasid nad minu järgi. Kõhud täis, sõit poodi, väiksed näksid ja õlled filmiõhtuks ja koju. Arne rullus koju ja meie Eveliga läksime näksime omi söögikesi ja limpsime õlut. Ilm oli aga ilus ja me ei suutnud kodus passida. Kuigi me teadsime mida teevad me jalad pärast kahte päeva ringi tatsumist, otsustasime me minna siiski Vanalinna jalutama. Käisime Toompeal ja vaatasime päikese loojangut, leidsime Evelise ilusa blondipeaga poisi, aga ta läks ära ja Eveli ei tahtnud kuidagi talle järgi joosta. Siis liikusime Margareta juurde ja selt Tammsaareparki, vahepeal loomulikult igal pingil istudes, kuna jalad lõid tuld. tammsaarepargis istudes sõitis meid rullidega mööda väga tuttav kuju. Oleks justkui Harri. Sai siis talle heliststud ja oligi tema. Rääkisime väheke juttu ja hakkasime koju liikuma, uni tikkus ligi. Koju jõudes kukkusime jalapealt voodisse, aga ega siis enam und ju tule.

Pühapäev. Hommikul pidime Jussi üles ajama kui ta peaks sisse magama, tema oli aga juba kuuest üleval, täitsa hull. Vaatasime siis et tal kõik kaasa oleks mida reisil vaja ja siis ta lahkus. Sõitis Hispaaniasse. Oi kuidas ma teda kadestan. Me Eveliga otsustasime, et ei tee mitte kui midagi. Vaatasime telekat ja logelesime niisama. Mingiaeg käisime mäkis, võtsime toidu kaasa ja sõike kodus ja mängisime laste Aliast. Täitsa lõbus oli. Nelja paiku tuli Eveli täditütar ja me hakkasime kodupoole sõitma. Tallinnast väljasõit ei olnudki nii hull kui Eveli arvas. Ta sai sellega suurepäraselt hakkama. Sõit oli rahulik, ilma eriliste vahejuhtumiteta. Viisime Petsi koju, siis viis Eveli minu koju ja leppisime õhtuks ka kokku rattasõidu randa. Rannas jõime ära oma kaks viiamst õllet mis meil Tallinnas üle jäid ja siis võis nädala lõppenuks lugeda.

Vahepeal oli nädalaega tööd. Esmaspäeval tööle minnes kõik igatsesid mind ja kurtsid, et ei saa ikka ilma minuta hakkama. Reedel olid nad ikka täitsa hädas olnud. Teisipäeval oli tundmatuks jääda soovival Superpüssvolksu omanikul sünnipäev, mida sai tähistatud siis reedel. Sõime, jõime, tegime nalja. Lõpuks hõivasime ka Superpüssvolksu omaniku venna voodi kes tahtis väga pärast pikka kodust eemal olekut oma toas magada, seda ta ka sai, ainult et oma toas põrandal =)

Oli meeldiv, taaskord. Kõigi vigastuste kiuste siiski tore.

Mina.

kolmapäev, 25. juuni 2008

Kuule, mängime kodu.

Midagi põnevat? Otsustage ise!

Jaani eelne nädalavahetus sai käidud ettevalmistusi tegemas Ingal. Nädalavahetuse sisse mahtus ka Lauri isa juubel. Palju kisa ja kära ei millegi ümber-ettevalmistusi ma mõtlen. Aga lõpptulemus oli siiski hea. Sai süüa-juua. Õhtul nähti tunneleid ja kummalisi aknaid.

Jaaninädalavahetus. Sõit sai alguse 20.juunil Eveli Superpüssvolksuga. Kaarti panime lugema Kaire(ta pidi osav olema). Aga kuna me ta taha istmele surusime, siis tema oskused ei ulatunud roolis istujani ja me sõitsime siiski metsa!Ilm oli ilus ja loodus oli vapustav. Pisikesed paigad, Eesti väikekülad, alevid, toredad onud kes lehvitavad täiesti tundmatutele ja need vapustavad alleed. Peale tunneomakodumaad trippi jõudsime Ingale, kus olid juba kohal Arne, Kristjan, Harry, Karoli ja loomulikult peremees Lauri. Panime üles telgid (meil eveliga läks lõbusalt, vana riidest telk.Kord jäi juppe üle, siis tuli jälle puudu. Lõpuks päästis olukorra Aivar Mägi teip). Teistel läks vähe lihtsamini.Käisime veel korra Pearnal , et endale pehme madrats saada. Tagasi tulles oli Kristjan juba poolel teel unedemaale, Arne järgnes talle. Ülejäänud seltskond grillis veel mõned vorstid, jõid mõned õlled ja jätsid üksteisege hüvasti.

Laupäev. Hommik venis pikale. Söögitoimkond(mina,Eveli, Karoli) tegi ülemkoka(Kaire) juhendamisel võikusid. Elu saagis puid lõkke jaoks ja tegi teevee jaoks tule grillile. Rahvas sõi ja jõi, ning hakkas tööle. Vahetada oli vaja katus. Poisid ajasid roo maha ja panid eterniidi peale. Tüdrukus samal ajal koristasid ja trimmerdasid ja koristasid ja ehitasid jaanituld ja koristasid ja tegid süüa jne. Õhtul ühines meiega ka Tõnn.Ühesõnaga tegid igasugu mõtetuid tegevusi. Õhtul sai saunas käidud ja peale seda kohe magama. ( siinkohal tuleks ka ära märkida, et öösel on teepeal punaste silmadega tedred kes arvavad, et sa neid mitte mingil juhul ei näe.)

Pühapäev. Ommik oli taaskord lõunal. Võikud. Massaaž Harryle. Lakk pühitseti pühalikult kohaks kus käivad korraga kaks inimest ja üks neist pidin olema mina (autor Kristjan). Pandi peale katuse lõpp. Toas katsetasid DJ Kristjan ja Arne ouldskuul tehnikat, kuulates Lydia Koidulat. Ja siis tahtis Kristjan mängida kodu, hoides taignarulli käes. Aga nii ei lähe, mees ei löö kungi naist taignarulliga, naine teeb seda. Seega võtsin ma temalt taignarulli üle ja palusin tal teised riistad endale otsida. Mäng lõppes osapoolte ellujäämisega. Sai ka poes käidud. Eveli Superpüssvolksuga, roolis Elu. Dragikomöödias osalesid veel ka kaardilugeja Eveli, ja kaks täiesti süütut kaasreisijat: Arne ja Kristjan. Tedred õnneks magasid ja laadisid oma silmi ööks. Sõit läks hästi kuni selleni, kui süütu kaasreisija Kristjan üritas mind teelt kõrvale juhtida oma ahvatleva jäätisega. Õnneks oli mu kallis telgi-,elu- ja sekspartner minuga ja ta päästis mu ahvatluse küüsist ning me ei sõitnud puusse. Ingale jõudes oli süütu kaasreisija Kristjan sõidust nii kohkunud, et ta ei julgend enam autost väljudagi ja Elu nähes ei teadnud ta enam kuhu end peita. Terve õhtu veetis ta autos, isegi sööma ei tulnud välja. Ka Arne kolis mingiaeg autose. Hiljem aga õnnestus meil nad sealt välja meelitada ja filmivaatama kutsuda. (vahepeal oli ka palju intriige, aga neil me pikemalt ei peatu.) Ja siis teatas Lauri: "Peremees on purjus!" - mida oligi tarvis tõestada. Kaire üritas teda magama tirida. Lauri polnud vastu ja hakkas aida tagumisse otsa liikuma. Rahvas küsis : "Lauri, kuhu lähed?" Lauri vastas: " Magama!" Kahjuks oli aga aida uks hoopis teises suunas ja me saime hea kõhutäie naerda. Rahvas langes vaikselt ära. Minu kallis kaaslane läks kah enne filmi lõppu magama. Mina vaatasin lõpuni ja siis ühinesin temaga.

Esmaspäev. Elu saeb taas puid, et saaks teha tule grillile ja pannkooke valmitada. Mingiaeg väsis aga peakokk ära ja pannad jäid valveta. Kui siis Elu oma pilgu neile langetas põlesid üheskoos juba grill, pann kui ka pannkook. Kusjuures see panna oli ülimaitsev. Tehke järgi kui oskate! Ajaviiteks üritasime üksteisele sõnu seletada. Arne proovis meile selgeks teha,et kui teised on tegijad siis tema on... Nomitte muhvigi ei saanud aru. (vastus oli: mitte keegi). Siis läks sõit järve poole. Seekord oli Superpüssvolksu roolis Arne. Aga kus rallis. Järvel sõitsin mõningad süstaga ja õppisid eskimot. Teised mängisid suurte hõbedaste munadega ja kolmandad olid niisamailusad ;) . Tagasi Ingal avastasin ma, et Eveli Superpüssil on mega tuuning. Hull leek oli peal. Küsisin autori numbrit, paneks oma püssi kah kunagi põlema. Siis hakkas juba väike ettevalmistus Jaaniõhtuks (koos intriigidega, millel me ka seekord pikmalt ei peatu). Ja siis korraldas Tõnn meile toreda seltskonnamängu. Poisid siis tüdrukute vastu.
  1. Pits viina kõik koos ja kümme tiiru ümber posti ja jälle pits viina (nii kõik neli võistlejat läbi)
  2. Pits viina kõik koos ja nöör ümber piha ja pliiats pudelisse ja jälle pits viina (nii kõik neli võistleja läbi)
  3. Pits viina kõik koos ja lusikas koos munaga suhu ja ümber posti jooks ja jälle pits viina (nii kõik neli võistlejat läbi)
  4. Pits viina kõik koos ja sidrun kaelalt kaelale edasi anda ja lõpus taas pits viina.

Tüdrukutel oli hea edumaa, aga siiski poisid võitsid kuna neil ei ole teatud segavaid faktoreid nagu näiteks rindu. No vot. Järgminekord teame, tuleb teha toples võistlus, sidrun rindadevahele ja sealt edasi (järgi proovitud, töötab).

Õhtu sai siis veel palju nalja teha ja lõkke ääres istuda. Ma suutsin veel Kristjani spessal topsi ära lõhkuda, aga õnneks mitte nii, et päris kasutada ei saanud. Lauri mängis üksi veel veinilimbot kah, aga kuna ta selg ei pidand vastu jättis ta sellegi üsna ruttu pooleli. Kuna Arnel ja Kristjanil oli pikk reis veel ees siis nemad panid oma telgi kokku ja tulid meie manu. Ruumi oli, ärge muretsega (alguses vähemalt). Hommikul pool kaheksa teatas aga Eveli kõval häälel:" Mina ei suuda siin enam füüsiliselt olla!!!", ja läks ära. Üsna varsti järgnes talle ka Arne. Vot siis oli ruumi. Arne ja Eveli veetsid hommikupooliku "siil udus"vaadates. Ülejäänud olid normaalsed ja magasid =) . Hiljem arutades jõudsime järeldusele,et kõikeg oli süüdi Arne. Tema lükkas mind, mina omakorda Kristjanit ja teadagi kes siis Evelid lükkas. Nii veetiski Eveli oma viimase öö madratsi ja posti vahel.

Teisipäev. Sai siis alguse Eveli steitmendiga. Hiljem tegime jälle võikusid ja sõime kõike mis kätte anti. Poisid hakkasid pakkima,et matkale minna ja üleüldine äramineku meeleolu tekkis. Saime meiegi oma telgi mahavõetud(lihtsm kui ülespanek loomulikult). Viimased naljad ja kallid ja oligi minek. Kõigepealt läksid meie kaks kanget ratturit, neil oli veel pikk tee ees ja siis mõneaja pärast läksime kõik laiali.

Me kolm läksime sama radapidi tagasi. Vahepeal käisime moonipõllul müttamas ja rahaaugul.

Ühesõnaga oli üks tore puhkus enne piinarikast kuud, millesse ma ilmselt ka ükskord kõngen.

Tasub märkimist: Kui kaire küsib hommikul su käest kuhu sa eile õhtul roobi panid, siis ei taha ta teada kuhu sa oksendasid.

Ja kui sa palju sõõd ja oled kohe kohe lõhki minemas siis on rahval hea meel, kuna siis ei pea enam süüa tegema vaid võib maast lihtsalt korjata.

Ning kui te magate võõras magamiskotis, siis on täiesti normaalne sealt enne magama minekut kellegi võõra trussikuid leida. + te ei pea aru saama kuidas seda magamiskotti kasutada.

Ja kikupeist on tore.

Kindlasti jäi palju kirjutamata, aga palun täiendage mind.

Järgmise korrani, mida ilmselt kunagi ei tule.

Mórley

neljapäev, 29. mai 2008

Kui, siis juba suure pauguga!

No nii. Sünnipäev tulekul, tahaks midagi korraltada, aga ei viitsi ju. Aga Kaire viitsib. Selge, Kaire korraldab, kutsub külalised ajab söögi/joogi asjad korda. STOP! Polnud see nii lihtne midagi. Söögi/joogi saab poest, aga probleem oli külalistega-nemad ei tahtnud kuidagi tulla. Suure hurraaga alanud sünnipäeva ootus sõitis täiskäigul seina. No mis siis ikka, istume vaikselt kodus. Reedel käid Rasnel külas ja laupäeval tuli Arne. Aga ega seegi läind libedalt. Minu plaane tahtis segada mingi imetilluke metsatulekahju Vihterpalus. Kuna Lauril on seal kah metsa siis oli loomulikult vaja ju sinna minna. Nice! Üks üheksateistaastane tütarlaps ei pea mitte kahekümneseks saama! Aga siiski minekut polnud, kuna vabatahtlikke ei vajatud veel. Õhtu möödus saunas käies, süües end lõhki ja siis natukene veel peale kah. Vahepeal mainiks ära, et Lauri Cock* on mühakas.
Pühapäeval läksin poisid hommikul vara metsa kustutama. Meie aga kiva vedama. Tuli tütarlaps (seksajaks juba kakskümmend ;) ) kuus kivi käes. Lõunal sõime end taas ogaraks ja mina suutsin päikese kätte magama jääda. Mul on nüüd nunnu joodiku päevitus.
Esmaspäev oli tore. Kuni sinnamaani kui mu süda otsustas taaskord jupsima hakata. Koju jõudes oli selline tunne et kohe vupsab välja, lehvitab ja ei tule enam kunagi tagasi. Mis toob mind tänase õppetunnini-Lapsed ÄRGE KUNAGI AEVASTAGE!!! Mina siis täna hommikul naiivselt mõtesin et tore on aevastada, aga ei , kus sa sellega. Sinu südamele ei pea see kohe üldse meeldima, nii ta hakkaski taaskord streikima. Peaks tegelt tööle kah minema. Istun kodus veel 10 minti-ei lähe üle. Sõidan mina tööle 15 minti-ei lähe üle. Lähen mina arsti juurde, et ta mulle EKG teeks (algusest möödas juba 45 minti)-ikka ei lähe üle. Mis seal siis ikka Intensiivi minek. Mind pandi selle sama masina alla mida Dr.Huge ego, sorry kasutab oma patsientide jälgimiseks. Need vahvad masinad, mis hakkavad kõvasti karjuma kui keegi soki sisse satub. Ja nüüd olen ma taas koos oma sõbra Holteriga. Pole teda ammu näinud, hea rääkida ajast mil lahus olime. Isegi öö saame koos veeta. Kas pole mitte tore!

Ja eelmise nädala lause: Ma polegi sind kunagi riides näinud!

Murle Karuulin

reede, 9. mai 2008

Kui üks tropp sulle ikka ette jääb sis temast enam lahti ei saa. Ühesõnaga - Koit. Mina muidugi lootsin, et ei näe teda enam iial. Aga tegelikult on ta Lauri tuttav ja ükspäev ilmub ta veel mu tööjuurde kh. No mida? Ma siis jooksin kuhu sain. See kord pääsesin. Aga ega see veel lõpe. Siis tuleb ta veel sama bussi peale millega mina koju sõidan! Mul tekkis tol hetkel tõsine huvi õues toimuva vastu ja ma ei saanud enam silmi aknalt =). Siiani on mul veel hästi läinud, aga ega see õnn on kah üürike. Hoidkem pöialt!

Mis siis vahepeal?
  • Sai vanematega Zooaias käidud. Nägime korgitserkitsi, verblääde ja kulle kes ei suvatsenud hiiri süüa.
  • Koristamas sai käidud. Prügist sa kokku panna auto, kasvuhoone ja lehma. Pisut oli ka olmeprügi. Ja kui Raavo joob, siis Merku jääb purju ja kukub põõsasse.
  • Käin taas kursustel. Inimesi haaknõeltega torkida on täiesti normaalne ja kui soovite kedagi tappa, mässige ta kilesse!
  • Panin esimest korda elus kartuleid maha. (Y) Ma olin täitsa tubli. Ja mamma ennustas, et minu mees tuleb mere poolt.

Elu on üks suur sitakäkk, aga kõige ilusamad lilled kasvavadki hea huumuse peal.

laupäev, 26. aprill 2008

Kui kolmapäeval kell pool üheksa helistab sulle maksuamet, siis see ei ole maksuamet.

Teinekord on ikka valutum kui esimene!

esmaspäev, 21. aprill 2008

Minu elus on üks ainus armastus - Meremehed.

... vähemalt nii ütleb minu kallis isa.

Eelmine nädal algas hästi. Sain oma ülemuse üle kallata jääkülma veega. (Y)

Neljapäeval helistas Lauri. See oli üllatus. Ütles et tuleb mulle tööle järgi. WTF? Aga maailm ei olegi hukas, kuna Lauri(Kokk) mõistis, et oli mind eelminekord hüljand ja oli mulle võlgu. Õhtu oli vaba ja seega läksin koos Lauriga tema tuttavate poole. Poest võike kuuene ja oligi minek. Sai vaadatud mingit Jaapani multikat (ärge täpsemalt küsige, ei saand isegi aru) ja siis Austraalia õuduskomöödiat "Black sheep" (Soovitan soojalt kui naerda tahad).Lõpuni kahjuks ei näinud kuna aeg lükkas takka.

Reedel sai siis tööl käidud, jooksuga koju ja siis jooksuga rongile. Rongi pilet on juba 75.- muide. Röövlid! Sõit oli loomulikult meeldiv, päike paistis ja ajakiri oli kh hea. Mingis peatuses istus mu kõrvale umbes 40nendates meesterahvas. Samal ajal lugesin mina artikklit feministidest. No ja sa siis kujuta ette, kui sa pead istuma inimese kõrval kes on naine, riides väga mustalt ja paljude metall esemetega ja ta loeb veel feminismist kh. Noh see selleks. Jõudsin siis Tallinna. Astusin rongilt maha ja mis ma näen Kàira koos Lòriga(Panda) mul vastas.
Kàira:"Üks pikk blondiin tuleb."
Lòri:"Kus?"
Kàira näitab näpuga üle pisikeste inimete minu poole. ;)
Seejärel läksime poodi, mõned õlled õhtuseks saunaks ja Àrni poole minek.
Àrni pool sai siis õlletit juua ja vaadatud taas lamba filmi. Àrni tegi meile komplimendi kah:"Nii peenikesi türdukuid kui teie, Inglismaal ei leidu." Me Kàiraga vähemalt arvame, et see oli kompliment. Käisime ka saunas. Mille ma esialgu põlema tahtsin panna, aga kahjuks ei läinud õnneks. 02:54 sai magama mindud.

Laupäeva hommikul sõime ja jätsime Àrni üksi, et hiljem taas kokku saada. Lòri läks kooli ja meie Kàiraga kangastegli laiali lammutama. Aitasime Lòri ema. Leidsime väikesed Lòri sussid, isegi sokid olid veel see. Hästi armsad olid. Plus veel palju muud lahedat träni. Kõige hinnalisem oli aga A. Le Coqi originaal pudel, vat see oli vaatamisväärsus! Peale seda läksime Lòri vanaema juurde, kuhu ta ka ise oli juba kohale jõudnud. Vaatasime BMW üle ja läksime Gärrile külla. Päris võõras oli vaadata, poiss on täitsa kõhnaks jäänud. Noh Kàira tegi siis kalli ja siis läksin mina. "Ei noh nii pikk ikka ei oleks ju", oli kommentaar minu kallistuse ajal! Fine! Rääkisime nati juttu ja leppisie kokku, et õhtul teeme midagi. Sõit koju(sõlesse). Kàira hakkas õppima ja mina Lòriga vaatasime TopGeari. Siis läksime Gärrile järgi ja ostsime ka õlut ja veini. Koju tagasi. Trepist tõustes sain oma nädalavahetusele veel ühe komplimendi juurde. Minu taga olevat väga hea trepist üle minna, tee tundub kõvasti lühem, võiks isegi veel paar korrust minna! Jõudsime siiski üles ilma lisa trppideta. Siis lõpetas ka Kàira õppimise ja degusteerimine hakkas pihta.( Vahepeal üks hea mõte: WCR - vetsu sport variant!) Korraks astuseid ka läbi Àrni ja Lillu, kuid lahkusid varsti. Gärri pidi minema Pelgupeole. Ta oli tore ja võttis meid kah kaasa. Seal kohtusime Bethiga, Keda polnud ikka väga ammusest ajast näinud. Teda sai nähtud viimati siis, kui Sarve tänavale veel poode joonistasime. Mind kasteti üle veini, õlle ja rummi-cocaga. Selle kõigega sai hakkama üks tore noormees kelle nime ma ei tea, aga kes nuttis terve õhtu, et "Laululahing" jäi vaatamata. Nice! Lòri nägi igas inimeses Foncit(ei tea kuidas see õige kirjapilt on). Tagasi koju minnes rammis Kàira bemmi. (Bemm oli jummala kortsus =) )

Pühapäeva. Ommikul sain teada, et Lòri oli öösel vett käind ostmas, kuna hommikul tõotas tulla suuremat sorti päkapikkude pidu. Sõime nati hommikust. Sõitsime Gärri juurde ja siis ots Zooaia poole. Àrni juba ootas meid seal ees. Zooaias oli lahe. Seal olid banaaniussid ja hästi palju ninjakilpkonn. Loomulikult ei saa märkimata jätta üht hane kellel oli üks jalg katusel. Õnneks oli see vasak. Gaasi jalg oli tal täiesti töökorras. Oli veel teisi linde kes häbenesid, et olid kaotanud driftides oma lesta ja seepärast seisid ühel jalal. Muidugi veel palju teisi määäää ja mömm loomi.
Pärast Zooaeda läksime narkopargi äärde Sõbra kohvikusse slakki sööma. Teel sinna tahtis Lòri tagasi teha kuude tagust ülekohut, mida talle mõistis üks takso. Õnneks ei läinud korda. Ja päev oligi möödas. Oli veel jäänud vaid koju sõit. Asjad kaasa ja bussi peale sõit. Enne hüvastijättu suudeti veel mulle selgeks teha, et ma olen jätkuvalt liiga pikk. Ja oligi minek. Aidaaa. Näeme, siis joome, joome, siis näeme!

laupäev, 12. aprill 2008

Kolmandad inimesed räägivad neljandate inimeste viiendast palgest. Sa oled käinud tööl seitse ja pool kuud ning siis hakkavad küsimused tulema. Kuidas sa ikka oma paarilisega hakkama saad jne. Jutut räägivad, et minu eelkäijad olid kõik lennanud nii paari nädala või kuu pärast. Nad söödi lihtsalt välja teatud kellegi poolt. Arvati ka minu kiiret lahkumist. Hah. Mulle juba nii kergelt pähe ei istu. Püsin siiani!

Reede! Vanemad lähevad ooperit kuulama/vaatama. Helistan Laurile et mis ta teeb. Ta tööl, aga kümne ajal helistab mulle. Ok nii hilja enam välja ei lähe. Olen üksi-oh lahe kuulan kõvasti muusikat ja olen niisama ilus. Aga ei kus sa sellega. Telefon heliseb. Ranel. Ok lähme välja jalutama, ilm on kah ilus ja mis ma siin toas ikka passin. Käisime siis muuli lõpus, kuulasin tema aasta memuaare igasugu tegevustest jne. Kui muulilt tagasi jõudsime, oli Ranel suht purjakil ja see oli päris lõbus. Katsu sa purjus inimesele selgeks teha, et ta on purjus. Tavaliselt päris arukas poiss, aga mitte siis. Seleta ja seleta, tee puust ja punaseks ja seleta natuke veel - vot nüüd hakkas vaikselt mõikama. Lõpuks isegi tunnistas, et ma ajan päris arukat juttu. Oli tore abiks olla. Rannast siis kodu poole minek (Sami juures nägime lahedat onu kel oli hästi kihvt kaabu) Raneli juurest läbi, vaja mingi hästi lahe film peale võtta. Kodu minek. Ot, aga kell on 22.15, Lauri pidi mulle kell 22.00 helistama. Helistame siis ise. Lauri: " Otsi omale poole tunnine tegevus, sellesks ajaks olen linnas. Ok, jalutasin siis mööda Rüütli tänavat Mirageni ja tagasi. Tagasi teel küsisid mingis vanad mehed kus on Bravo (seal oli bad jam ha ha). Siis läksin Espressosse (vist kirjutati nii) võtsin tee, mis maksis 20 krooni, röövimine, ja jäin ootama. Alt korrus oli tühi. Astub sisse noormees, jalutab minu juurde ja ütleb:

"Neiu nii ootaval pilgul. Kas ootate kedagi?"
"Jah ootan küll."
"Ega te ei valeta?"
"Ei valeta."
"Võib ikka rääkida?"
"Jah ikka võib."
"Aga äkki jääte vahele?"
"Mille vahele?"
(vahepeal mingi jura)
"Te olete Gümnaasiumi lõpus?
" Ei." hahaaa
"Põhkooli?"
"Eiiiii." hahahahaaaaaaaaaaa ha ha
"Millega te aega sisustate?"
"Käin vahest väljas, tänagi käisin jalutamas."
"Miks te mind ei kutsunud?"
"Noh ma ei teadnud su numbrit.Ja mul oli kaaslane olemas."
"Teil läheb siis hästi. Aga teinekord kui lähete siis kutsuge mind ka."
"No hea küll."
"Paneme siis numbri kirja."
"Ok."
(kirjutan nr üles, nimi on Koit)
(bla bla)
"Saame siis korralikult tuttavaks." (ulatab terekäe)
"Merle olen."
"Oi, kas te olete sportlane. Teil on nii tugev käepigistus."
(hahaaahahahhaaaaaaaaaaha ha ha)
(vaikimine)
(palun viisakusest istet)
"Oi ei, muidu jäängi siia. Ja pärast tuleb teil aru anda."
(tuleb paar jorssi)
"Kas need on teie omad?"
"EIIIII"
(vaikimine)
"Egas aeg lendab ka. Ma hakkan üüd minema."
"No eks sa siis mine."
"Aga helistage kui järgmine kord jalutama lähete."
"Jah."
"Tsau."
"Tsau."
Ta oli lühike ja vana jne.

Läheb veidi aega mööda. helistan Laurile, et kus oled siis, tund on möödas. " Mul on kohustused." Ma siis küsin et kaua sul veel läheb? " Sa ei jõua nii kaua oodata." Ei noh tore. Ölnud siis kohe et ei tule. " Einoh sorry... tuut tuut tuut.

Merku jõi tee lõpuni ja jalutas koju.

Laupäev. Lihvime krohvi seintelt maha. Töö lõpetades olen nagu üks õige metalmutt. Suured suitsusilmad(mahavõtmatameigist) ja ülejäänud nägu lumivalge. Pluss veel pea kah täiesti valge. See oli lahe. Ja isa üritas selgeks teha, et üks meist kahest oli tehtud purjuspeaga(ema eitas) ja et tema ei teadnud üldse midagi, ema tegi!

Sportlane!

pühapäev, 6. aprill 2008

...

Oli lõbus nädalavahetus, kuniks see lõppes. Väike telefoni kõne, pisut karjumist, mitte soovitatavat publikut. Asja suutis siiski päästa pisike* oma üllatava külastuskäiguga.


PS! Kõik noored pikad poisid on Toomased. Vähemalt vanaema arvates.

pühapäev, 30. märts 2008

Maal vanaema juures.

No mitte küll päris vanaema, aga siiski maal. Reis siis Lauri tallu. Reedel Saan siis teada, et Kaire läheb maale. Mis minagi siis kodus passin. Töölt koju, väike eine ja kohe uuesti bussile, et jõuaks õigeks ajaks bussijaama. Läks väga napilt, astusin mina siis nr. 5 bussilt maha, kui Tallinna buss juba käivitus. Sõit läks üle ootuste hästi, arvestades seda et tegemist oli Taistoga. Sõit oli päikesepaisteline. Tallinnas sai autole hüpatud, Kaire ja teised liikmed peale võetud ja oligi maale sõit. Lauri ja Tõnn ootasid meid juba seal ees. (Vanarahvas rääkis et Tõnn on tore ja lõbus ja räägib kõik surnuks. Esimesed kaks punkti läksid täppi. Aga minu arust võib hetkel ainult veel Merka kõik surnuks rääkida.) Õhtu oli vaikne, poisid käisid saunas-naised käisid segamas. Öösel saatis üks tainas mulle sõnumi mingist Libertinist ja Jeffist. Ma ei saanud muffigi aru.
Laupäeval oli Ingale minek. Kui Kaire nägi, mis poisid olid seal eile teinud siis ta tahtis nad ära tappa. Õnneks olid kõik teravad riistad käeulatusest väljas. Päev möödus oksi vedades ja neid põletades. Tule üles saamiseks tuli abi paluda Elult. Ta sai sellega hästi hakkama! Oleks soojem olnud, võinuks mudamaadlust teha (annab korraltada suvel), kuna seal oli ikka paras muda mülgas. Vahepeal ka väike lõuna ja siis taas tööle. Taaskord oli vaja Elu abi, kuna tuli oli vahepeal ära surnud. Elu tegi oma tööd taas hästi! Vaikselt hakkasid oksad pinda käima, aga need ei saanud otsa, kuna Tõnni ei saanud lahutada mootorsaest- Ta oli leidnud oma armastuse. Lõpuks saime siiski minema. Ees oli meid ootamas saun ;) ! Enne seda aga veel makeing a cake. Abikokk nagu ma olen, ei antud mulle sõnaõigust. Jogurt oli koogi üks põhi komponente. Tõnn tastis proovida, mina, lahke magu ma olen, kohe ulatasin talle paki. Siis aga hüppas välja Kaire ja ütles et ei tohi. Mina, lahke nagu ma olen, tahtsin ikkagi tõnnile jogurtit anda, Kaire aga ikka keelas. Ma oli kahevahel-anda, mitte anda. Kaire sõna jäi kahjuks/õnneks peale. Aga õnneks nägi Tõnn siiski, et ma ei ole paha. =) Kook valmis, sai öödud õhtust ja mindud sauna. Väljas oli paks lumi ja see tähendas lavalt lumme jooksmist. See oli fun. Kujundeid oli pärast päris vahva vaadata. Pärast sauna tuppa minnes Tõnn magas juba, oma üli seksikate silmaklappidega. Ka meie läksime magama. Pühapäeva hommikul pidi Tõnn varakult Tallinna bussile minema, aga kuna ta unustas kella keerata siis jäi ta sellest loomulikult maha. Seal tuli aga mängu Lauri (kes sai rekord ajaga voodist üles) ja viis Tõnni rongile (kah rekord ajaga). Me magasime kaua, sõime hommikust ja läksime Ingale. Sai väheke tööd tehtud, jällegi oli vaja Elu abistavat "pilku".Jällegi sai ta sellega hiilgavalt hakkama! Mina lahkusin varem, Kaire-Lauri jäid maha. Mul oli vaja koju minna, ikkagi rohi rohelisem ja päike soojem. Ema pidi meid viima rongile. Sai pisut kihutatud, aga siis oli õnnetus teel ja mendid väljas. Kihutamine lõppes kiiresti ja see välistas ka meie jõudmise rongile. Rongijaama jõudes saime veel ainult lahkuvale raua hunnikule lehvitada. Siis hakkaks sõit Keila poole, ehk saab sealt bussile. Aga ei, ka sealt oli buss just minuti eest lahkunud. Seega oli jäänd vait sõit Tallinna. Loomaaias pandi meid siis maha. Juss läks trenni ja mul jätkus reis trolliga kaubamaja juurde. Sealt edasti Jalutades bussijaama ja sealt juba Bussiga Pärnu. tiend.

Nädalavahetuse menüü:
Laupäeva hommik: mannapuder
Laupäeva lõuna: mingi makaroni möks (hästi hea, nägi välja nagu riis)
Laupäeva õhtu: riis

Pühapäeva hommik: riisipuder
Pühapäeva lõuna: riisipuder kanaga.

Ja riisi oli niipalju sellepärast, et ma kala ei söö =)

PS! Inimesed ei tea kes ma olen. Ja kui tuleb meelde, siis ma olen "see hele" .

neljapäev, 27. märts 2008

Kui tuleb pättust teha...

..on Siku alati mängus. Oli vaja minna Tallinna. Aga kuidas sa küsid end jälle töölt ära ja peale mida sa ütled oma vanematele? Saigi siis välja mõeldud plaan. Kodus teava kõik, et olen tööl ja peale seda sõbraga väljas. Tööl aga arvatakse, et olen kodus haige. Plaan iseenesest päris hea, kas pole?! Plaan olemas, tuleb see siis ka teoks teha. Esmaspäeval tundus kõik väga hea. Teisipäeval hakkasin esimesed komistuskivid mu teele veerema. Pidin asendama üht töökaaslast ( üheks päevaks haiguslehte ei nõuta, aga kui teist ka asendama pean siis ei tea mida oodata). Närv juba päris must, mida teha!!! Kolmapäeval tuli siis mängida haiget. Kerge soojendus neljapäevaks. Siks loomulikult ei põdend üldse, kuna ta teadis, et mul päris hea näitlemis oskus(koolis sai ikka päris tihti "haige" oldud). Nii saigi mängitud-pea käis ringi, kõht oli korrast ära ja mida kõike veel. Mulle anti päris palju rahu sel päeval. Koju minekul sooviti ilusat paranemis ja " Homme näeme!" =) HA ha. Neljapäeval saigi siis hommikul ülemusele helistatud. Tema loomulikult ei võtnud kõnet vastu, sai siis töökaaslasele helistatud ja olidki asjad ajatud. Tallinn mnt. tuli võtta kütust. Keda ma seal aga näen-üks töökaaslastest, jäi vaid üle end peita päikesesirmi taha. Läks õnneks. Kõik tundus juba päris ilus-päike paistis, sõit oli mõnus.Siis jõudsime aga Aresse, lund sajab nii, et järgmist autot ei näe(autol olid suvekummid all (; ) . Aga seegi oht möödus kiiresti-päike tuli mõne aja pärast taas välja. Tallinnas oli kõik hästi. Tagasi tulime koos Lauriga. Olime siis bussi istund, kui vaatan bussile tuleb sama töökaaslase tütar kelle eest olin end hommikul peitnud. No tore on. Õnneks istusime me üksteisest kaugel ja ei puutunud kuidagi kokku. Lõpuks oli meie üritus siiski korda läinud. (Y)





Nüüd räägime natuke liinibussidest, nende ustest ja minust seal vahel! Mis toimub? Mind on jäetud juba kolm korda sinna vahele. Ma ei saa aru. Olen ma siis tõesti nii pisike, et mind ei nähta? Esimesel kahel korral ei tahetud mind bussi lasta, viimane kord aga ei tahetud mind enam välja lasta. Mina ei mõista! :/



PS! Tänasest võib mind aga liigitada elupäästjate ridadesse ;)

kolmapäev, 12. märts 2008

Jaa, mulle ka meeldib!

Ausalt ka. Kui nädala lõpp ikka hästi läheb, siis ei tasu oodata midagi head uuelt nädalalt. Aga naiivne nagu ma olen... Pikk nädalavahetus seljataga, hästi puhand(kui võib nii öelda), Valmis 9½ tunniseks tööpäevaks. Mind ootab aga ees katastroof. Esiteks ei ole mul häält (seda seetõttu, et hoolimata Pärnus olevast soojast ilmast on Tallinnas veel sügav talv), mis tähendab päev otsa joodiku kombel rögisemist. Teiseks on mul suuri raskusi ukseaukudele pihta saamisega, ehk siis tasakaal on väga paigast ära. Parem käsi on ikka täitsa ära seintega põrkumisest. Ja kolmandaks ei suvatse töövahendid tööd teha. Üleüldine streik. Mõnus. See päev sai õnneks läbi. Õhtul jäi Johnny kah vaatamata, rääkimata sellest, et ma oleks oma mõnusasse kappi jõudnud, uinusin ma kitsal diivanil. (Kujutage nüüd järgmist hommikut ette)

Järgmine hommik oli kõik täitsa hästi. Isegi pea liikus igas suunas. Mainimata ei tohiks aga jätta seda, et koos peaga pidi alati ka keha kaasas käima ;) . Päev mööduv vaikselt, st. ma ei räägi midagi. Agnes arvab, et ajan öösel poisse taga, selle pärast ongi hääl ära.Õhtu oli jube. Käisin trennis ja see võttis pildi eest. Pluss veel hilisõhtune sinepiplaastri pidu.

Kolmapäeva ommikul oli ikka tõeline pidu. Verd oli igas kaares. Mul oli taal üks tore ninaverejooksu päev! ja Siku teeb jälle jubedaid plaane, millega ma ilmselt pean nõustuma. Ei jää muud üle.

Olmen