Pühapäev, 20. juuli 2008

Roimatoloogia

See oli vihmasel suvehommikul,
kui märkasin Su kaunist vaipa.
Tõmbasin jalga roosad kummikud
ja hakkasin välja tirima laipa.
Mind mõistaks kindlalt süüdi Sa
ja endalt maha pühiks tolmu.
Kuid kas üldse mõistad ka,
et abistajat Sinust seal ei olnd ju.
Üksi tuli mul rühkida
mitme tule vahel.
Nad kõik tahtsid meid lükkida
ja purustada see ahel.
Ma kahjuks sõna kuulasin
ja kokku keerasin vale.
Ma pikalt-pikalt juurdlesin
ja hülgasin oma õige pale.
Nüüd vaikselt mööda vihmast metsa
Su määrdunud kaunil vaibal,
veel kord mõtlen miks lasin lesta,
ja märkan silmad avali on Su laibal.
Kas vaatad veel mind viimast korda?
Ma vaid minuteid loen vaikselt.
Kord kui lükkan su viimsesse puhkepaika-hauda.
Kuhu igaveseks jääd paikselt.
Nüüd auku kaevan, Sa jälgid mind.
Bop-cat oleks praegu abiks.
Põõsa tagant ilmub välja suur lind,
pealtvaatajaid siin tõesti napib.
Tol korral jäi ainsaks tunnistajaks
Su naabri koer Muri.
Ta oli justkui kannustajaks
ja samal ajal kuri.
Suure tamme alla sai Su haud.
Risti rinnale panen kaunid käed.
Hetk enne mulda sulgen silmalaud,
et iial nad kedagi enam ei näeks.
Kas võin aga olla kindel,
et mu ellu enam Sa ei naase?
Või jääd kummitama mind veel
ja avama sahvris moosipurgi kaase?
Mul tundub, et Sa ei lahku.
Selle üle vaid hea meel on.
Kui tuled siis mu kõrvale põhku
mahud alati, kui suudlemist vajav konn.
Ja kui sa kord vihmasel suvehommikul tuled,
olgu see siis unes või ilmsi.
Ma palun kustuta vaikselt kõik tuled,
et näeksin paremini su silmi.

Laupäev, 12. juuli 2008

Villid.

Kolmapäev 2.07.08. Ratturid jõudsin Pärnu ja peatusid minu pool.



Neljapäev. Ommiku tööle nagu ikka. Peale tööpäeva tuli pakkida asjad ja sõit läks Tallinna poole. Eveli Superpüssvolksu roolis oli seegi kord Arne. Sõit läks hästi, kuigi teel oli mõningaid kes ei saanud aru, et meil on siiski kahe rajalised teed. Tallinnas ööbisime Lauri pool. Õhtul oligi varakult magama minek, minul vähemalt. Juhan(Lauri vend) ja Eveli jäid veel telekat vaatama.



Reede. On asju millest ei räägita. Juhan läks tööle, mina läksin testi tegema ja Eveli jäi üksi koju koristama (seda tegi ta vabatahtlikult ja suurest igavusest =) ) Mina siis jalutasin bussi/trolli peatusesse, kus loomulikult pileteid ei müüda. Astun siis trollile ja ka seal ei müüda piletit. No tavai sõidame siis jänest. Koolis tegin testi ära, mis oli piisavalt lihtne, isegi minu jaoks. Sealt läks jalutuskäik edasi Kullosse. Sinna jõudes olid mu jalad juba villis (Y). Sealgi asjad aetud. Läks sõit tagasi koju. Seal sai veel pisut koristatud ja mine linna. Saime kätte ka Merka ja käolasime mööda poode. Mingi aeg ühines meiega ka Arne, kes suutis oma ilmumisega Merka peaaegu surnuks ehmatada. Siis veel poodides ringi vaatamist. Lõpuks oli aeg minna koju, et vahetada riided õhtuse kontserdi jaoks. Riided vahetatud, tagasi linna. otsisime üles Arne ja Lillu, kes istusid Margareta juures ja libistasid õlut. Rääkisime pisut juttu ja liikusime siis neljakesi edasi-Arne liitus meiega. Hetkeks Arne kadus ja meie läksime trammi peatusesse bussi ootama =) . Lõpuks jõudsime ka Õllekale. Võtsime süüa-mina, Eveli ja Arne ja läksime laulukaarealla sööma. Merka läks Frantzu ette hüppama. Kontsert oli lahe. Pärast seda otsisime Merka üles, otsime talle särgi ja läksime kuulama Termika esinemise lõppu. (Peab taas mainima, et inimesed vaatavad mu peale kõõrdi kui mõnene grupile ergutust hüüan. Nad sulgevad kõrvu või ütlevad ei vapsee jne. Mis mõttes nagu?) Ka Arne suutsin ma kurdiks karjuda, vähemalt vasakust kõrvast. Siis oli kodupoole minek. Arne läks omateed ja meie kolmekesi oma. Merka oli suutnud end kahestr siidrist suhteliselt segi juua ja ajas jälle mõnusat juttu. Poisid (mingid suvalised) käisid küsimas, et kas Maratisse(mingi klubi ilmselt) lähme, Merka kohe vastu, et tavai lähme. Õnneks nad kadusid varsti ära. Mõne ajapärast olid nad aga taas meie teel. Üks kuses põõsas ja teine kerjas teeääres suitsule tuld. No tere hommikust.Vahepeal peaks mainima ka seda,et kõigil olid jalad juba villis ja valutasid igalt poolt, päeval linnaskäik ei täeinud just head meile. No nii. Linna jõudes pani Eveli omale kollase pusa selga ja kus siis hakkas mehi ligi voolama. Küll küsiti kas käisime Õllekal ja et kas õlut ikka jõime jne. Lõpuks haarati lausa käest ja küsiti kuhu tõttad? Mis sa sinna koju lähed? See oli Ruslan. Me Merkaga hoidsime distantsi, et nad saaks koos rahulikult rääkida. Jututeemaks oli olnud: "Miks eesti tüdrukud kardavad vene poisse?" No vasta ise kui oskad. Läpuks jõudsime koju meeletutes valudes ja kohe magama kh.

Laupäev. Hommikune äratus oli vägev. Juss jookseb tuppa: "Kuulge unemütsid tooge piima, muidu jääte pudrust ilma." No mis seal siis ikka, lähme poodi. Lõpuks läksid aga Merka, Eveli ja Juss, kuna mina ei suutnud endale ühtki paari jalatseid jalga panna. Poodi sõitsid nad jänest kuna nad läksid Selverisse mitte Kristiinesse. Poeskäik oli edukas. Sõime ja ootasime, et Arne helistaks(ta lubas seda teha kell 11 ja mind äratada), aga kui mina talle kell 12 helistasin , siis tema alles magas. 14 ajal jõudis ta lõpuks linna, võtsime auto, viisime Merka bussijaama ja ise liikusime edasi Ülemistele, maasika laadale. Arne ostis maasikaid, saime kokku Lillu ja Intsuga ja läksime siis Paljassaare poolsaarele Katariina kaile maasikaid sööma. Maasikad söödud läksime Staapi burksile. Vaja ju Evelile kahikka meda suutäis sisse sööta. Aga mida polnud , polnud mega suutäis. Staabi megaburger on ikka väga kokku kuivanud. Eveli oli seekord esimene kes sai omajaoga hakkama, siis lõpetas Arne ja taaskord ootasid nad minu järgi. Kõhud täis, sõit poodi, väiksed näksid ja õlled filmiõhtuks ja koju. Arne rullus koju ja meie Eveliga läksime näksime omi söögikesi ja limpsime õlut. Ilm oli aga ilus ja me ei suutnud kodus passida. Kuigi me teadsime mida teevad me jalad pärast kahte päeva ringi tatsumist, otsustasime me minna siiski Vanalinna jalutama. Käisime Toompeal ja vaatasime päikese loojangut, leidsime Evelise ilusa blondipeaga poisi, aga ta läks ära ja Eveli ei tahtnud kuidagi talle järgi joosta. Siis liikusime Margareta juurde ja selt Tammsaareparki, vahepeal loomulikult igal pingil istudes, kuna jalad lõid tuld. tammsaarepargis istudes sõitis meid rullidega mööda väga tuttav kuju. Oleks justkui Harri. Sai siis talle heliststud ja oligi tema. Rääkisime väheke juttu ja hakkasime koju liikuma, uni tikkus ligi. Koju jõudes kukkusime jalapealt voodisse, aga ega siis enam und ju tule.

Pühapäev. Hommikul pidime Jussi üles ajama kui ta peaks sisse magama, tema oli aga juba kuuest üleval, täitsa hull. Vaatasime siis et tal kõik kaasa oleks mida reisil vaja ja siis ta lahkus. Sõitis Hispaaniasse. Oi kuidas ma teda kadestan. Me Eveliga otsustasime, et ei tee mitte kui midagi. Vaatasime telekat ja logelesime niisama. Mingiaeg käisime mäkis, võtsime toidu kaasa ja sõike kodus ja mängisime laste Aliast. Täitsa lõbus oli. Nelja paiku tuli Eveli täditütar ja me hakkasime kodupoole sõitma. Tallinnast väljasõit ei olnudki nii hull kui Eveli arvas. Ta sai sellega suurepäraselt hakkama. Sõit oli rahulik, ilma eriliste vahejuhtumiteta. Viisime Petsi koju, siis viis Eveli minu koju ja leppisime õhtuks ka kokku rattasõidu randa. Rannas jõime ära oma kaks viiamst õllet mis meil Tallinnas üle jäid ja siis võis nädala lõppenuks lugeda.

Vahepeal oli nädalaega tööd. Esmaspäeval tööle minnes kõik igatsesid mind ja kurtsid, et ei saa ikka ilma minuta hakkama. Reedel olid nad ikka täitsa hädas olnud. Teisipäeval oli tundmatuks jääda soovival Superpüssvolksu omanikul sünnipäev, mida sai tähistatud siis reedel. Sõime, jõime, tegime nalja. Lõpuks hõivasime ka Superpüssvolksu omaniku venna voodi kes tahtis väga pärast pikka kodust eemal olekut oma toas magada, seda ta ka sai, ainult et oma toas põrandal =)

Oli meeldiv, taaskord. Kõigi vigastuste kiuste siiski tore.

Mina.