laupäev, 26. aprill 2008

Kui kolmapäeval kell pool üheksa helistab sulle maksuamet, siis see ei ole maksuamet.

Teinekord on ikka valutum kui esimene!

esmaspäev, 21. aprill 2008

Minu elus on üks ainus armastus - Meremehed.

... vähemalt nii ütleb minu kallis isa.

Eelmine nädal algas hästi. Sain oma ülemuse üle kallata jääkülma veega. (Y)

Neljapäeval helistas Lauri. See oli üllatus. Ütles et tuleb mulle tööle järgi. WTF? Aga maailm ei olegi hukas, kuna Lauri(Kokk) mõistis, et oli mind eelminekord hüljand ja oli mulle võlgu. Õhtu oli vaba ja seega läksin koos Lauriga tema tuttavate poole. Poest võike kuuene ja oligi minek. Sai vaadatud mingit Jaapani multikat (ärge täpsemalt küsige, ei saand isegi aru) ja siis Austraalia õuduskomöödiat "Black sheep" (Soovitan soojalt kui naerda tahad).Lõpuni kahjuks ei näinud kuna aeg lükkas takka.

Reedel sai siis tööl käidud, jooksuga koju ja siis jooksuga rongile. Rongi pilet on juba 75.- muide. Röövlid! Sõit oli loomulikult meeldiv, päike paistis ja ajakiri oli kh hea. Mingis peatuses istus mu kõrvale umbes 40nendates meesterahvas. Samal ajal lugesin mina artikklit feministidest. No ja sa siis kujuta ette, kui sa pead istuma inimese kõrval kes on naine, riides väga mustalt ja paljude metall esemetega ja ta loeb veel feminismist kh. Noh see selleks. Jõudsin siis Tallinna. Astusin rongilt maha ja mis ma näen Kàira koos Lòriga(Panda) mul vastas.
Kàira:"Üks pikk blondiin tuleb."
Lòri:"Kus?"
Kàira näitab näpuga üle pisikeste inimete minu poole. ;)
Seejärel läksime poodi, mõned õlled õhtuseks saunaks ja Àrni poole minek.
Àrni pool sai siis õlletit juua ja vaadatud taas lamba filmi. Àrni tegi meile komplimendi kah:"Nii peenikesi türdukuid kui teie, Inglismaal ei leidu." Me Kàiraga vähemalt arvame, et see oli kompliment. Käisime ka saunas. Mille ma esialgu põlema tahtsin panna, aga kahjuks ei läinud õnneks. 02:54 sai magama mindud.

Laupäeva hommikul sõime ja jätsime Àrni üksi, et hiljem taas kokku saada. Lòri läks kooli ja meie Kàiraga kangastegli laiali lammutama. Aitasime Lòri ema. Leidsime väikesed Lòri sussid, isegi sokid olid veel see. Hästi armsad olid. Plus veel palju muud lahedat träni. Kõige hinnalisem oli aga A. Le Coqi originaal pudel, vat see oli vaatamisväärsus! Peale seda läksime Lòri vanaema juurde, kuhu ta ka ise oli juba kohale jõudnud. Vaatasime BMW üle ja läksime Gärrile külla. Päris võõras oli vaadata, poiss on täitsa kõhnaks jäänud. Noh Kàira tegi siis kalli ja siis läksin mina. "Ei noh nii pikk ikka ei oleks ju", oli kommentaar minu kallistuse ajal! Fine! Rääkisime nati juttu ja leppisie kokku, et õhtul teeme midagi. Sõit koju(sõlesse). Kàira hakkas õppima ja mina Lòriga vaatasime TopGeari. Siis läksime Gärrile järgi ja ostsime ka õlut ja veini. Koju tagasi. Trepist tõustes sain oma nädalavahetusele veel ühe komplimendi juurde. Minu taga olevat väga hea trepist üle minna, tee tundub kõvasti lühem, võiks isegi veel paar korrust minna! Jõudsime siiski üles ilma lisa trppideta. Siis lõpetas ka Kàira õppimise ja degusteerimine hakkas pihta.( Vahepeal üks hea mõte: WCR - vetsu sport variant!) Korraks astuseid ka läbi Àrni ja Lillu, kuid lahkusid varsti. Gärri pidi minema Pelgupeole. Ta oli tore ja võttis meid kah kaasa. Seal kohtusime Bethiga, Keda polnud ikka väga ammusest ajast näinud. Teda sai nähtud viimati siis, kui Sarve tänavale veel poode joonistasime. Mind kasteti üle veini, õlle ja rummi-cocaga. Selle kõigega sai hakkama üks tore noormees kelle nime ma ei tea, aga kes nuttis terve õhtu, et "Laululahing" jäi vaatamata. Nice! Lòri nägi igas inimeses Foncit(ei tea kuidas see õige kirjapilt on). Tagasi koju minnes rammis Kàira bemmi. (Bemm oli jummala kortsus =) )

Pühapäeva. Ommikul sain teada, et Lòri oli öösel vett käind ostmas, kuna hommikul tõotas tulla suuremat sorti päkapikkude pidu. Sõime nati hommikust. Sõitsime Gärri juurde ja siis ots Zooaia poole. Àrni juba ootas meid seal ees. Zooaias oli lahe. Seal olid banaaniussid ja hästi palju ninjakilpkonn. Loomulikult ei saa märkimata jätta üht hane kellel oli üks jalg katusel. Õnneks oli see vasak. Gaasi jalg oli tal täiesti töökorras. Oli veel teisi linde kes häbenesid, et olid kaotanud driftides oma lesta ja seepärast seisid ühel jalal. Muidugi veel palju teisi määäää ja mömm loomi.
Pärast Zooaeda läksime narkopargi äärde Sõbra kohvikusse slakki sööma. Teel sinna tahtis Lòri tagasi teha kuude tagust ülekohut, mida talle mõistis üks takso. Õnneks ei läinud korda. Ja päev oligi möödas. Oli veel jäänud vaid koju sõit. Asjad kaasa ja bussi peale sõit. Enne hüvastijättu suudeti veel mulle selgeks teha, et ma olen jätkuvalt liiga pikk. Ja oligi minek. Aidaaa. Näeme, siis joome, joome, siis näeme!

laupäev, 12. aprill 2008

Kolmandad inimesed räägivad neljandate inimeste viiendast palgest. Sa oled käinud tööl seitse ja pool kuud ning siis hakkavad küsimused tulema. Kuidas sa ikka oma paarilisega hakkama saad jne. Jutut räägivad, et minu eelkäijad olid kõik lennanud nii paari nädala või kuu pärast. Nad söödi lihtsalt välja teatud kellegi poolt. Arvati ka minu kiiret lahkumist. Hah. Mulle juba nii kergelt pähe ei istu. Püsin siiani!

Reede! Vanemad lähevad ooperit kuulama/vaatama. Helistan Laurile et mis ta teeb. Ta tööl, aga kümne ajal helistab mulle. Ok nii hilja enam välja ei lähe. Olen üksi-oh lahe kuulan kõvasti muusikat ja olen niisama ilus. Aga ei kus sa sellega. Telefon heliseb. Ranel. Ok lähme välja jalutama, ilm on kah ilus ja mis ma siin toas ikka passin. Käisime siis muuli lõpus, kuulasin tema aasta memuaare igasugu tegevustest jne. Kui muulilt tagasi jõudsime, oli Ranel suht purjakil ja see oli päris lõbus. Katsu sa purjus inimesele selgeks teha, et ta on purjus. Tavaliselt päris arukas poiss, aga mitte siis. Seleta ja seleta, tee puust ja punaseks ja seleta natuke veel - vot nüüd hakkas vaikselt mõikama. Lõpuks isegi tunnistas, et ma ajan päris arukat juttu. Oli tore abiks olla. Rannast siis kodu poole minek (Sami juures nägime lahedat onu kel oli hästi kihvt kaabu) Raneli juurest läbi, vaja mingi hästi lahe film peale võtta. Kodu minek. Ot, aga kell on 22.15, Lauri pidi mulle kell 22.00 helistama. Helistame siis ise. Lauri: " Otsi omale poole tunnine tegevus, sellesks ajaks olen linnas. Ok, jalutasin siis mööda Rüütli tänavat Mirageni ja tagasi. Tagasi teel küsisid mingis vanad mehed kus on Bravo (seal oli bad jam ha ha). Siis läksin Espressosse (vist kirjutati nii) võtsin tee, mis maksis 20 krooni, röövimine, ja jäin ootama. Alt korrus oli tühi. Astub sisse noormees, jalutab minu juurde ja ütleb:

"Neiu nii ootaval pilgul. Kas ootate kedagi?"
"Jah ootan küll."
"Ega te ei valeta?"
"Ei valeta."
"Võib ikka rääkida?"
"Jah ikka võib."
"Aga äkki jääte vahele?"
"Mille vahele?"
(vahepeal mingi jura)
"Te olete Gümnaasiumi lõpus?
" Ei." hahaaa
"Põhkooli?"
"Eiiiii." hahahahaaaaaaaaaaa ha ha
"Millega te aega sisustate?"
"Käin vahest väljas, tänagi käisin jalutamas."
"Miks te mind ei kutsunud?"
"Noh ma ei teadnud su numbrit.Ja mul oli kaaslane olemas."
"Teil läheb siis hästi. Aga teinekord kui lähete siis kutsuge mind ka."
"No hea küll."
"Paneme siis numbri kirja."
"Ok."
(kirjutan nr üles, nimi on Koit)
(bla bla)
"Saame siis korralikult tuttavaks." (ulatab terekäe)
"Merle olen."
"Oi, kas te olete sportlane. Teil on nii tugev käepigistus."
(hahaaahahahhaaaaaaaaaaha ha ha)
(vaikimine)
(palun viisakusest istet)
"Oi ei, muidu jäängi siia. Ja pärast tuleb teil aru anda."
(tuleb paar jorssi)
"Kas need on teie omad?"
"EIIIII"
(vaikimine)
"Egas aeg lendab ka. Ma hakkan üüd minema."
"No eks sa siis mine."
"Aga helistage kui järgmine kord jalutama lähete."
"Jah."
"Tsau."
"Tsau."
Ta oli lühike ja vana jne.

Läheb veidi aega mööda. helistan Laurile, et kus oled siis, tund on möödas. " Mul on kohustused." Ma siis küsin et kaua sul veel läheb? " Sa ei jõua nii kaua oodata." Ei noh tore. Ölnud siis kohe et ei tule. " Einoh sorry... tuut tuut tuut.

Merku jõi tee lõpuni ja jalutas koju.

Laupäev. Lihvime krohvi seintelt maha. Töö lõpetades olen nagu üks õige metalmutt. Suured suitsusilmad(mahavõtmatameigist) ja ülejäänud nägu lumivalge. Pluss veel pea kah täiesti valge. See oli lahe. Ja isa üritas selgeks teha, et üks meist kahest oli tehtud purjuspeaga(ema eitas) ja et tema ei teadnud üldse midagi, ema tegi!

Sportlane!

pühapäev, 6. aprill 2008

...

Oli lõbus nädalavahetus, kuniks see lõppes. Väike telefoni kõne, pisut karjumist, mitte soovitatavat publikut. Asja suutis siiski päästa pisike* oma üllatava külastuskäiguga.


PS! Kõik noored pikad poisid on Toomased. Vähemalt vanaema arvates.