...

Hetke seisuga kardan kõike mis tulevik toob. Kui elan üle eesoleva nädala, siis peaks kõik korda saama!

Tööriistad on ületähtsustatud.

Palju aega on möödunud. Vahepeal sai käidud viimast päeva tööl. Oli päris huvitav töökoht. Midagi sarnast ei koge kindlasti enam kunagi. Töö oli meeldiv, seltskond mitte nii väga. Viimasel päeval pakuti juba järgmiseks aastaks kah tööd. Eks näe kuidas sellega saab.

Reedel sõitsime Kairega kanuumatkale. Oli lõbus. Uus seltskond, uued inimesed ja pantvangi võetud särk.

Siis sai nädalakese puhatud. Laupäeval oli Kaupmehe suvepäevadele minek. Teemaks olid piraadid. Sellest ka soov sinna minna. Olid huvitavad mängud. Üks parimaid oli fotojaht. Anti ette fotod kohalikest kohtadest ja pildikirjeldus, mis pidi pildil asetleidma. Nalja sai kõvasti. Oli ka naise hoidmis võistlus, kuhu pidin ikka mina kindlasti minema. Täpselt tuli hoida 2:43. Meil sai pisut varem aeg otsa. Lugemist muidugi häiriti, päriti küsimusi.
"Kuidas sa ennast tunned?"
"Hästi!"
"Millal sind viimati hoidsid kaks meest kätel?"
"Unes." ...ja siis kõik millegi pärast naersid.
Üldarvestuses olin teisekoha võitnud võistkonnas.
Õhtul sai tantsitud ja näidatud koht kätte meestele kes ei oska tantsida. Üht tüüpi ootan siiani kes lubas mind tantsima viia. Ütles et paari loo pärast tule ja viib mu tantsima. Jään ootama!

Esmaspäev käisime kiisuga arstil, et teada saada mis Nixsonil viga. Tulemuseks oli aga see, et pärast 1190.- maksmist olime sama lollid, kui mitte lollimad.

Teisipäeval oli Tallinna minek. Kõik asjad pakitud, aga midagi jäi kindlasti ikkagi maha. Kolmapäeval algas koristamine ja lammutamine. Nüüdseks on maas vannitoa ja wc seinad. Tolmu oli meeletult ja enamus ajast nägime välja nagu poleks kolm aastat päikese kätte saanud.
Homme hakkab jälle tolmu lendama. Jätkame lammutamist. Kusjuures tööriistadeks on meil üks katkine haamer, kaks lusikat ja käärid. Ja nendega on siiani saadud kõik tehtud. Tehte järgi kui oskate.


Kipsiahv.

Roimatoloogia

See oli vihmasel suvehommikul,

kui märkasin Su kaunist vaipa.

Tõmbasin jalga roosad kummikud

ja hakkasin välja tirima laipa.

Mind mõistaks kindlalt süüdi Sa

ja endalt maha pühiks tolmu.

Kuid kas üldse mõistad ka,

et abistajat Sinust seal ei olnd ju.

Üksi tuli mul rühkida

mitme tule vahel.

Nad kõik tahtsid meid lükkida

ja purustada see ahel.

Ma kahjuks sõna kuulasin

ja kokku keerasin vale.

Ma pikalt-pikalt juurdlesin

ja hülgasin oma õige pale.

Nüüd vaikselt mööda vihmast metsa

Su määrdunud kaunil vaibal,

veel kord mõtlen miks lasin lesta,

ja märkan silmad avali on Su laibal.

Kas vaatad veel mind viimast korda?

Ma vaid minuteid loen vaikselt.

Kord kui lükkan su viimsesse puhkepaika-hauda.

Kuhu igaveseks jääd paikselt.

Nüüd auku kaevan, Sa jälgid mind.

Bop-cat oleks praegu abiks.

Põõsa tagant ilmub välja suur lind,

pealtvaatajaid siin tõesti napib.

Tol korral jäi ainsaks tunnistajaks

Su naabri koer Muri.

Ta oli justkui kannustajaks

ja samal ajal kuri.

Suure tamme alla sai Su haud.

Risti rinnale panen kaunid käed.

Hetk enne mulda sulgen silmalaud,

et iial nad kedagi enam ei näeks.

Kas võin aga olla kindel,

et mu ellu enam Sa ei naase?

Või jääd kummitama mind veel

ja avama sahvris moosipurgi kaase?

Mul tundub, et Sa ei lahku.

Selle üle vaid hea meel on.

Kui tuled siis mu kõrvale põhku

mahud alati, kui suudlemist vajav konn.

Ja kui sa kord vihmasel suvehommikul tuled,

olgu see siis unes või ilmsi.

Ma palun kustuta vaikselt kõik tuled,

et näeksin paremini su silmi.

Villid.

Kolmapäev 2.07.08. Ratturid jõudsin Pärnu ja peatusid minu pool.



Neljapäev. Ommiku tööle nagu ikka. Peale tööpäeva tuli pakkida asjad ja sõit läks Tallinna poole. Eveli Superpüssvolksu roolis oli seegi kord Arne. Sõit läks hästi, kuigi teel oli mõningaid kes ei saanud aru, et meil on siiski kahe rajalised teed. Tallinnas ööbisime Lauri pool. Õhtul oligi varakult magama minek, minul vähemalt. Juhan(Lauri vend) ja Eveli jäid veel telekat vaatama.



Reede. On asju millest ei räägita. Juhan läks tööle, mina läksin testi tegema ja Eveli jäi üksi koju koristama (seda tegi ta vabatahtlikult ja suurest igavusest =) ) Mina siis jalutasin bussi/trolli peatusesse, kus loomulikult pileteid ei müüda. Astun siis trollile ja ka seal ei müüda piletit. No tavai sõidame siis jänest. Koolis tegin testi ära, mis oli piisavalt lihtne, isegi minu jaoks. Sealt läks jalutuskäik edasi Kullosse. Sinna jõudes olid mu jalad juba villis (Y). Sealgi asjad aetud. Läks sõit tagasi koju. Seal sai veel pisut koristatud ja mine linna. Saime kätte ka Merka ja käolasime mööda poode. Mingi aeg ühines meiega ka Arne, kes suutis oma ilmumisega Merka peaaegu surnuks ehmatada. Siis veel poodides ringi vaatamist. Lõpuks oli aeg minna koju, et vahetada riided õhtuse kontserdi jaoks. Riided vahetatud, tagasi linna. otsisime üles Arne ja Lillu, kes istusid Margareta juures ja libistasid õlut. Rääkisime pisut juttu ja liikusime siis neljakesi edasi-Arne liitus meiega. Hetkeks Arne kadus ja meie läksime trammi peatusesse bussi ootama =) . Lõpuks jõudsime ka Õllekale. Võtsime süüa-mina, Eveli ja Arne ja läksime laulukaarealla sööma. Merka läks Frantzu ette hüppama. Kontsert oli lahe. Pärast seda otsisime Merka üles, otsime talle särgi ja läksime kuulama Termika esinemise lõppu. (Peab taas mainima, et inimesed vaatavad mu peale kõõrdi kui mõnene grupile ergutust hüüan. Nad sulgevad kõrvu või ütlevad ei vapsee jne. Mis mõttes nagu?) Ka Arne suutsin ma kurdiks karjuda, vähemalt vasakust kõrvast. Siis oli kodupoole minek. Arne läks omateed ja meie kolmekesi oma. Merka oli suutnud end kahestr siidrist suhteliselt segi juua ja ajas jälle mõnusat juttu. Poisid (mingid suvalised) käisid küsimas, et kas Maratisse(mingi klubi ilmselt) lähme, Merka kohe vastu, et tavai lähme. Õnneks nad kadusid varsti ära. Mõne ajapärast olid nad aga taas meie teel. Üks kuses põõsas ja teine kerjas teeääres suitsule tuld. No tere hommikust.Vahepeal peaks mainima ka seda,et kõigil olid jalad juba villis ja valutasid igalt poolt, päeval linnaskäik ei täeinud just head meile. No nii. Linna jõudes pani Eveli omale kollase pusa selga ja kus siis hakkas mehi ligi voolama. Küll küsiti kas käisime Õllekal ja et kas õlut ikka jõime jne. Lõpuks haarati lausa käest ja küsiti kuhu tõttad? Mis sa sinna koju lähed? See oli Ruslan. Me Merkaga hoidsime distantsi, et nad saaks koos rahulikult rääkida. Jututeemaks oli olnud: "Miks eesti tüdrukud kardavad vene poisse?" No vasta ise kui oskad. Läpuks jõudsime koju meeletutes valudes ja kohe magama kh.

Laupäev. Hommikune äratus oli vägev. Juss jookseb tuppa: "Kuulge unemütsid tooge piima, muidu jääte pudrust ilma." No mis seal siis ikka, lähme poodi. Lõpuks läksid aga Merka, Eveli ja Juss, kuna mina ei suutnud endale ühtki paari jalatseid jalga panna. Poodi sõitsid nad jänest kuna nad läksid Selverisse mitte Kristiinesse. Poeskäik oli edukas. Sõime ja ootasime, et Arne helistaks(ta lubas seda teha kell 11 ja mind äratada), aga kui mina talle kell 12 helistasin , siis tema alles magas. 14 ajal jõudis ta lõpuks linna, võtsime auto, viisime Merka bussijaama ja ise liikusime edasi Ülemistele, maasika laadale. Arne ostis maasikaid, saime kokku Lillu ja Intsuga ja läksime siis Paljassaare poolsaarele Katariina kaile maasikaid sööma. Maasikad söödud läksime Staapi burksile. Vaja ju Evelile kahikka meda suutäis sisse sööta. Aga mida polnud , polnud mega suutäis. Staabi megaburger on ikka väga kokku kuivanud. Eveli oli seekord esimene kes sai omajaoga hakkama, siis lõpetas Arne ja taaskord ootasid nad minu järgi. Kõhud täis, sõit poodi, väiksed näksid ja õlled filmiõhtuks ja koju. Arne rullus koju ja meie Eveliga läksime näksime omi söögikesi ja limpsime õlut. Ilm oli aga ilus ja me ei suutnud kodus passida. Kuigi me teadsime mida teevad me jalad pärast kahte päeva ringi tatsumist, otsustasime me minna siiski Vanalinna jalutama. Käisime Toompeal ja vaatasime päikese loojangut, leidsime Evelise ilusa blondipeaga poisi, aga ta läks ära ja Eveli ei tahtnud kuidagi talle järgi joosta. Siis liikusime Margareta juurde ja selt Tammsaareparki, vahepeal loomulikult igal pingil istudes, kuna jalad lõid tuld. tammsaarepargis istudes sõitis meid rullidega mööda väga tuttav kuju. Oleks justkui Harri. Sai siis talle heliststud ja oligi tema. Rääkisime väheke juttu ja hakkasime koju liikuma, uni tikkus ligi. Koju jõudes kukkusime jalapealt voodisse, aga ega siis enam und ju tule.

Pühapäev. Hommikul pidime Jussi üles ajama kui ta peaks sisse magama, tema oli aga juba kuuest üleval, täitsa hull. Vaatasime siis et tal kõik kaasa oleks mida reisil vaja ja siis ta lahkus. Sõitis Hispaaniasse. Oi kuidas ma teda kadestan. Me Eveliga otsustasime, et ei tee mitte kui midagi. Vaatasime telekat ja logelesime niisama. Mingiaeg käisime mäkis, võtsime toidu kaasa ja sõike kodus ja mängisime laste Aliast. Täitsa lõbus oli. Nelja paiku tuli Eveli täditütar ja me hakkasime kodupoole sõitma. Tallinnast väljasõit ei olnudki nii hull kui Eveli arvas. Ta sai sellega suurepäraselt hakkama. Sõit oli rahulik, ilma eriliste vahejuhtumiteta. Viisime Petsi koju, siis viis Eveli minu koju ja leppisime õhtuks ka kokku rattasõidu randa. Rannas jõime ära oma kaks viiamst õllet mis meil Tallinnas üle jäid ja siis võis nädala lõppenuks lugeda.

Vahepeal oli nädalaega tööd. Esmaspäeval tööle minnes kõik igatsesid mind ja kurtsid, et ei saa ikka ilma minuta hakkama. Reedel olid nad ikka täitsa hädas olnud. Teisipäeval oli tundmatuks jääda soovival Superpüssvolksu omanikul sünnipäev, mida sai tähistatud siis reedel. Sõime, jõime, tegime nalja. Lõpuks hõivasime ka Superpüssvolksu omaniku venna voodi kes tahtis väga pärast pikka kodust eemal olekut oma toas magada, seda ta ka sai, ainult et oma toas põrandal =)

Oli meeldiv, taaskord. Kõigi vigastuste kiuste siiski tore.

Mina.

Kuule, mängime kodu.

Midagi põnevat? Otsustage ise!

Jaani eelne nädalavahetus sai käidud ettevalmistusi tegemas Ingal. Nädalavahetuse sisse mahtus ka Lauri isa juubel. Palju kisa ja kära ei millegi ümber-ettevalmistusi ma mõtlen. Aga lõpptulemus oli siiski hea. Sai süüa-juua. Õhtul nähti tunneleid ja kummalisi aknaid.

Jaaninädalavahetus. Sõit sai alguse 20.juunil Eveli Superpüssvolksuga. Kaarti panime lugema Kaire(ta pidi osav olema). Aga kuna me ta taha istmele surusime, siis tema oskused ei ulatunud roolis istujani ja me sõitsime siiski metsa!Ilm oli ilus ja loodus oli vapustav. Pisikesed paigad, Eesti väikekülad, alevid, toredad onud kes lehvitavad täiesti tundmatutele ja need vapustavad alleed. Peale tunneomakodumaad trippi jõudsime Ingale, kus olid juba kohal Arne, Kristjan, Harry, Karoli ja loomulikult peremees Lauri. Panime üles telgid (meil eveliga läks lõbusalt, vana riidest telk.Kord jäi juppe üle, siis tuli jälle puudu. Lõpuks päästis olukorra Aivar Mägi teip). Teistel läks vähe lihtsamini.Käisime veel korra Pearnal , et endale pehme madrats saada. Tagasi tulles oli Kristjan juba poolel teel unedemaale, Arne järgnes talle. Ülejäänud seltskond grillis veel mõned vorstid, jõid mõned õlled ja jätsid üksteisege hüvasti.

Laupäev. Hommik venis pikale. Söögitoimkond(mina,Eveli, Karoli) tegi ülemkoka(Kaire) juhendamisel võikusid. Elu saagis puid lõkke jaoks ja tegi teevee jaoks tule grillile. Rahvas sõi ja jõi, ning hakkas tööle. Vahetada oli vaja katus. Poisid ajasid roo maha ja panid eterniidi peale. Tüdrukus samal ajal koristasid ja trimmerdasid ja koristasid ja ehitasid jaanituld ja koristasid ja tegid süüa jne. Õhtul ühines meiega ka Tõnn.Ühesõnaga tegid igasugu mõtetuid tegevusi. Õhtul sai saunas käidud ja peale seda kohe magama. ( siinkohal tuleks ka ära märkida, et öösel on teepeal punaste silmadega tedred kes arvavad, et sa neid mitte mingil juhul ei näe.)

Pühapäev. Ommik oli taaskord lõunal. Võikud. Massaaž Harryle. Lakk pühitseti pühalikult kohaks kus käivad korraga kaks inimest ja üks neist pidin olema mina (autor Kristjan). Pandi peale katuse lõpp. Toas katsetasid DJ Kristjan ja Arne ouldskuul tehnikat, kuulates Lydia Koidulat. Ja siis tahtis Kristjan mängida kodu, hoides taignarulli käes. Aga nii ei lähe, mees ei löö kungi naist taignarulliga, naine teeb seda. Seega võtsin ma temalt taignarulli üle ja palusin tal teised riistad endale otsida. Mäng lõppes osapoolte ellujäämisega. Sai ka poes käidud. Eveli Superpüssvolksuga, roolis Elu. Dragikomöödias osalesid veel ka kaardilugeja Eveli, ja kaks täiesti süütut kaasreisijat: Arne ja Kristjan. Tedred õnneks magasid ja laadisid oma silmi ööks. Sõit läks hästi kuni selleni, kui süütu kaasreisija Kristjan üritas mind teelt kõrvale juhtida oma ahvatleva jäätisega. Õnneks oli mu kallis telgi-,elu- ja sekspartner minuga ja ta päästis mu ahvatluse küüsist ning me ei sõitnud puusse. Ingale jõudes oli süütu kaasreisija Kristjan sõidust nii kohkunud, et ta ei julgend enam autost väljudagi ja Elu nähes ei teadnud ta enam kuhu end peita. Terve õhtu veetis ta autos, isegi sööma ei tulnud välja. Ka Arne kolis mingiaeg autose. Hiljem aga õnnestus meil nad sealt välja meelitada ja filmivaatama kutsuda. (vahepeal oli ka palju intriige, aga neil me pikemalt ei peatu.) Ja siis teatas Lauri: "Peremees on purjus!" - mida oligi tarvis tõestada. Kaire üritas teda magama tirida. Lauri polnud vastu ja hakkas aida tagumisse otsa liikuma. Rahvas küsis : "Lauri, kuhu lähed?" Lauri vastas: " Magama!" Kahjuks oli aga aida uks hoopis teises suunas ja me saime hea kõhutäie naerda. Rahvas langes vaikselt ära. Minu kallis kaaslane läks kah enne filmi lõppu magama. Mina vaatasin lõpuni ja siis ühinesin temaga.

Esmaspäev. Elu saeb taas puid, et saaks teha tule grillile ja pannkooke valmitada. Mingiaeg väsis aga peakokk ära ja pannad jäid valveta. Kui siis Elu oma pilgu neile langetas põlesid üheskoos juba grill, pann kui ka pannkook. Kusjuures see panna oli ülimaitsev. Tehke järgi kui oskate! Ajaviiteks üritasime üksteisele sõnu seletada. Arne proovis meile selgeks teha,et kui teised on tegijad siis tema on... Nomitte muhvigi ei saanud aru. (vastus oli: mitte keegi). Siis läks sõit järve poole. Seekord oli Superpüssvolksu roolis Arne. Aga kus rallis. Järvel sõitsin mõningad süstaga ja õppisid eskimot. Teised mängisid suurte hõbedaste munadega ja kolmandad olid niisamailusad ;) . Tagasi Ingal avastasin ma, et Eveli Superpüssil on mega tuuning. Hull leek oli peal. Küsisin autori numbrit, paneks oma püssi kah kunagi põlema. Siis hakkas juba väike ettevalmistus Jaaniõhtuks (koos intriigidega, millel me ka seekord pikmalt ei peatu). Ja siis korraldas Tõnn meile toreda seltskonnamängu. Poisid siis tüdrukute vastu.

1. Pits viina kõik koos ja kümme tiiru ümber posti ja jälle pits viina (nii kõik neli võistlejat läbi)
2. Pits viina kõik koos ja nöör ümber piha ja pliiats pudelisse ja jälle pits viina (nii kõik neli võistleja läbi)
3. Pits viina kõik koos ja lusikas koos munaga suhu ja ümber posti jooks ja jälle pits viina (nii kõik neli võistlejat läbi)
4. Pits viina kõik koos ja sidrun kaelalt kaelale edasi anda ja lõpus taas pits viina.

Tüdrukutel oli hea edumaa, aga siiski poisid võitsid kuna neil ei ole teatud segavaid faktoreid nagu näiteks rindu. No vot. Järgminekord teame, tuleb teha toples võistlus, sidrun rindadevahele ja sealt edasi (järgi proovitud, töötab).

Õhtu sai siis veel palju nalja teha ja lõkke ääres istuda. Ma suutsin veel Kristjani spessal topsi ära lõhkuda, aga õnneks mitte nii, et päris kasutada ei saanud. Lauri mängis üksi veel veinilimbot kah, aga kuna ta selg ei pidand vastu jättis ta sellegi üsna ruttu pooleli. Kuna Arnel ja Kristjanil oli pikk reis veel ees siis nemad panid oma telgi kokku ja tulid meie manu. Ruumi oli, ärge muretsega (alguses vähemalt). Hommikul pool kaheksa teatas aga Eveli kõval häälel:" Mina ei suuda siin enam füüsiliselt olla!!!", ja läks ära. Üsna varsti järgnes talle ka Arne. Vot siis oli ruumi. Arne ja Eveli veetsid hommikupooliku "siil udus"vaadates. Ülejäänud olid normaalsed ja magasid =) . Hiljem arutades jõudsime järeldusele,et kõikeg oli süüdi Arne. Tema lükkas mind, mina omakorda Kristjanit ja teadagi kes siis Evelid lükkas. Nii veetiski Eveli oma viimase öö madratsi ja posti vahel.

Teisipäev. Sai siis alguse Eveli steitmendiga. Hiljem tegime jälle võikusid ja sõime kõike mis kätte anti. Poisid hakkasid pakkima,et matkale minna ja üleüldine äramineku meeleolu tekkis. Saime meiegi oma telgi mahavõetud(lihtsm kui ülespanek loomulikult). Viimased naljad ja kallid ja oligi minek. Kõigepealt läksid meie kaks kanget ratturit, neil oli veel pikk tee ees ja siis mõneaja pärast läksime kõik laiali.

Me kolm läksime sama radapidi tagasi. Vahepeal käisime moonipõllul müttamas ja rahaaugul.

Ühesõnaga oli üks tore puhkus enne piinarikast kuud, millesse ma ilmselt ka ükskord kõngen.

Tasub märkimist: Kui kaire küsib hommikul su käest kuhu sa eile õhtul roobi panid, siis ei taha ta teada kuhu sa oksendasid.

Ja kui sa palju sõõd ja oled kohe kohe lõhki minemas siis on rahval hea meel, kuna siis ei pea enam süüa tegema vaid võib maast lihtsalt korjata.

Ning kui te magate võõras magamiskotis, siis on täiesti normaalne sealt enne magama minekut kellegi võõra trussikuid leida. + te ei pea aru saama kuidas seda magamiskotti kasutada.

Ja kikupeist on tore.

Kindlasti jäi palju kirjutamata, aga palun täiendage mind.

Järgmise korrani, mida ilmselt kunagi ei tule.

Mórley