laupäev, 12. aprill 2008

Kolmandad inimesed räägivad neljandate inimeste viiendast palgest. Sa oled käinud tööl seitse ja pool kuud ning siis hakkavad küsimused tulema. Kuidas sa ikka oma paarilisega hakkama saad jne. Jutut räägivad, et minu eelkäijad olid kõik lennanud nii paari nädala või kuu pärast. Nad söödi lihtsalt välja teatud kellegi poolt. Arvati ka minu kiiret lahkumist. Hah. Mulle juba nii kergelt pähe ei istu. Püsin siiani!

Reede! Vanemad lähevad ooperit kuulama/vaatama. Helistan Laurile et mis ta teeb. Ta tööl, aga kümne ajal helistab mulle. Ok nii hilja enam välja ei lähe. Olen üksi-oh lahe kuulan kõvasti muusikat ja olen niisama ilus. Aga ei kus sa sellega. Telefon heliseb. Ranel. Ok lähme välja jalutama, ilm on kah ilus ja mis ma siin toas ikka passin. Käisime siis muuli lõpus, kuulasin tema aasta memuaare igasugu tegevustest jne. Kui muulilt tagasi jõudsime, oli Ranel suht purjakil ja see oli päris lõbus. Katsu sa purjus inimesele selgeks teha, et ta on purjus. Tavaliselt päris arukas poiss, aga mitte siis. Seleta ja seleta, tee puust ja punaseks ja seleta natuke veel - vot nüüd hakkas vaikselt mõikama. Lõpuks isegi tunnistas, et ma ajan päris arukat juttu. Oli tore abiks olla. Rannast siis kodu poole minek (Sami juures nägime lahedat onu kel oli hästi kihvt kaabu) Raneli juurest läbi, vaja mingi hästi lahe film peale võtta. Kodu minek. Ot, aga kell on 22.15, Lauri pidi mulle kell 22.00 helistama. Helistame siis ise. Lauri: " Otsi omale poole tunnine tegevus, sellesks ajaks olen linnas. Ok, jalutasin siis mööda Rüütli tänavat Mirageni ja tagasi. Tagasi teel küsisid mingis vanad mehed kus on Bravo (seal oli bad jam ha ha). Siis läksin Espressosse (vist kirjutati nii) võtsin tee, mis maksis 20 krooni, röövimine, ja jäin ootama. Alt korrus oli tühi. Astub sisse noormees, jalutab minu juurde ja ütleb:

"Neiu nii ootaval pilgul. Kas ootate kedagi?"
"Jah ootan küll."
"Ega te ei valeta?"
"Ei valeta."
"Võib ikka rääkida?"
"Jah ikka võib."
"Aga äkki jääte vahele?"
"Mille vahele?"
(vahepeal mingi jura)
"Te olete Gümnaasiumi lõpus?
" Ei." hahaaa
"Põhkooli?"
"Eiiiii." hahahahaaaaaaaaaaa ha ha
"Millega te aega sisustate?"
"Käin vahest väljas, tänagi käisin jalutamas."
"Miks te mind ei kutsunud?"
"Noh ma ei teadnud su numbrit.Ja mul oli kaaslane olemas."
"Teil läheb siis hästi. Aga teinekord kui lähete siis kutsuge mind ka."
"No hea küll."
"Paneme siis numbri kirja."
"Ok."
(kirjutan nr üles, nimi on Koit)
(bla bla)
"Saame siis korralikult tuttavaks." (ulatab terekäe)
"Merle olen."
"Oi, kas te olete sportlane. Teil on nii tugev käepigistus."
(hahaaahahahhaaaaaaaaaaha ha ha)
(vaikimine)
(palun viisakusest istet)
"Oi ei, muidu jäängi siia. Ja pärast tuleb teil aru anda."
(tuleb paar jorssi)
"Kas need on teie omad?"
"EIIIII"
(vaikimine)
"Egas aeg lendab ka. Ma hakkan üüd minema."
"No eks sa siis mine."
"Aga helistage kui järgmine kord jalutama lähete."
"Jah."
"Tsau."
"Tsau."
Ta oli lühike ja vana jne.

Läheb veidi aega mööda. helistan Laurile, et kus oled siis, tund on möödas. " Mul on kohustused." Ma siis küsin et kaua sul veel läheb? " Sa ei jõua nii kaua oodata." Ei noh tore. Ölnud siis kohe et ei tule. " Einoh sorry... tuut tuut tuut.

Merku jõi tee lõpuni ja jalutas koju.

Laupäev. Lihvime krohvi seintelt maha. Töö lõpetades olen nagu üks õige metalmutt. Suured suitsusilmad(mahavõtmatameigist) ja ülejäänud nägu lumivalge. Pluss veel pea kah täiesti valge. See oli lahe. Ja isa üritas selgeks teha, et üks meist kahest oli tehtud purjuspeaga(ema eitas) ja et tema ei teadnud üldse midagi, ema tegi!

Sportlane!

3 kommentaari:

m ütles ...

Ma võin mürki võtta, et Kaire on see purjuspea-keiss. :D

. ütles ...

Mis asja?

m ütles ...

Mis mis asja?