No nii. Sünnipäev tulekul, tahaks midagi korraltada, aga ei viitsi ju. Aga Kaire viitsib. Selge, Kaire korraldab, kutsub külalised ajab söögi/joogi asjad korda. STOP! Polnud see nii lihtne midagi. Söögi/joogi saab poest, aga probleem oli külalistega-nemad ei tahtnud kuidagi tulla. Suure hurraaga alanud sünnipäeva ootus sõitis täiskäigul seina. No mis siis ikka, istume vaikselt kodus. Reedel käid Rasnel külas ja laupäeval tuli Arne. Aga ega seegi läind libedalt. Minu plaane tahtis segada mingi imetilluke metsatulekahju Vihterpalus. Kuna Lauril on seal kah metsa siis oli loomulikult vaja ju sinna minna. Nice! Üks üheksateistaastane tütarlaps ei pea mitte kahekümneseks saama! Aga siiski minekut polnud, kuna vabatahtlikke ei vajatud veel. Õhtu möödus saunas käies, süües end lõhki ja siis natukene veel peale kah. Vahepeal mainiks ära, et Lauri Cock* on mühakas.
Pühapäeval läksin poisid hommikul vara metsa kustutama. Meie aga kiva vedama. Tuli tütarlaps (seksajaks juba kakskümmend ;) ) kuus kivi käes. Lõunal sõime end taas ogaraks ja mina suutsin päikese kätte magama jääda. Mul on nüüd nunnu joodiku päevitus.
Esmaspäev oli tore. Kuni sinnamaani kui mu süda otsustas taaskord jupsima hakata. Koju jõudes oli selline tunne et kohe vupsab välja, lehvitab ja ei tule enam kunagi tagasi. Mis toob mind tänase õppetunnini-Lapsed ÄRGE KUNAGI AEVASTAGE!!! Mina siis täna hommikul naiivselt mõtesin et tore on aevastada, aga ei , kus sa sellega. Sinu südamele ei pea see kohe üldse meeldima, nii ta hakkaski taaskord streikima. Peaks tegelt tööle kah minema. Istun kodus veel 10 minti-ei lähe üle. Sõidan mina tööle 15 minti-ei lähe üle. Lähen mina arsti juurde, et ta mulle EKG teeks (algusest möödas juba 45 minti)-ikka ei lähe üle. Mis seal siis ikka Intensiivi minek. Mind pandi selle sama masina alla mida Dr.Huge ego, sorry kasutab oma patsientide jälgimiseks. Need vahvad masinad, mis hakkavad kõvasti karjuma kui keegi soki sisse satub. Ja nüüd olen ma taas koos oma sõbra Holteriga. Pole teda ammu näinud, hea rääkida ajast mil lahus olime. Isegi öö saame koos veeta. Kas pole mitte tore!
Ja eelmise nädala lause: Ma polegi sind kunagi riides näinud!
Murle Karuulin
neljapäev, 29. mai 2008
reede, 9. mai 2008
Kui üks tropp sulle ikka ette jääb sis temast enam lahti ei saa. Ühesõnaga - Koit. Mina muidugi lootsin, et ei näe teda enam iial. Aga tegelikult on ta Lauri tuttav ja ükspäev ilmub ta veel mu tööjuurde kh. No mida? Ma siis jooksin kuhu sain. See kord pääsesin. Aga ega see veel lõpe. Siis tuleb ta veel sama bussi peale millega mina koju sõidan! Mul tekkis tol hetkel tõsine huvi õues toimuva vastu ja ma ei saanud enam silmi aknalt =). Siiani on mul veel hästi läinud, aga ega see õnn on kah üürike. Hoidkem pöialt!
Mis siis vahepeal?
Mis siis vahepeal?
- Sai vanematega Zooaias käidud. Nägime korgitserkitsi, verblääde ja kulle kes ei suvatsenud hiiri süüa.
- Koristamas sai käidud. Prügist sa kokku panna auto, kasvuhoone ja lehma. Pisut oli ka olmeprügi. Ja kui Raavo joob, siis Merku jääb purju ja kukub põõsasse.
- Käin taas kursustel. Inimesi haaknõeltega torkida on täiesti normaalne ja kui soovite kedagi tappa, mässige ta kilesse!
- Panin esimest korda elus kartuleid maha. (Y) Ma olin täitsa tubli. Ja mamma ennustas, et minu mees tuleb mere poolt.
Elu on üks suur sitakäkk, aga kõige ilusamad lilled kasvavadki hea huumuse peal.
laupäev, 26. aprill 2008
esmaspäev, 21. aprill 2008
Minu elus on üks ainus armastus - Meremehed.
... vähemalt nii ütleb minu kallis isa.
Eelmine nädal algas hästi. Sain oma ülemuse üle kallata jääkülma veega. (Y)
Neljapäeval helistas Lauri. See oli üllatus. Ütles et tuleb mulle tööle järgi. WTF? Aga maailm ei olegi hukas, kuna Lauri(Kokk) mõistis, et oli mind eelminekord hüljand ja oli mulle võlgu. Õhtu oli vaba ja seega läksin koos Lauriga tema tuttavate poole. Poest võike kuuene ja oligi minek. Sai vaadatud mingit Jaapani multikat (ärge täpsemalt küsige, ei saand isegi aru) ja siis Austraalia õuduskomöödiat "Black sheep" (Soovitan soojalt kui naerda tahad).Lõpuni kahjuks ei näinud kuna aeg lükkas takka.
Reedel sai siis tööl käidud, jooksuga koju ja siis jooksuga rongile. Rongi pilet on juba 75.- muide. Röövlid! Sõit oli loomulikult meeldiv, päike paistis ja ajakiri oli kh hea. Mingis peatuses istus mu kõrvale umbes 40nendates meesterahvas. Samal ajal lugesin mina artikklit feministidest. No ja sa siis kujuta ette, kui sa pead istuma inimese kõrval kes on naine, riides väga mustalt ja paljude metall esemetega ja ta loeb veel feminismist kh. Noh see selleks. Jõudsin siis Tallinna. Astusin rongilt maha ja mis ma näen Kàira koos Lòriga(Panda) mul vastas.
Kàira:"Üks pikk blondiin tuleb."
Lòri:"Kus?"
Kàira näitab näpuga üle pisikeste inimete minu poole. ;)
Seejärel läksime poodi, mõned õlled õhtuseks saunaks ja Àrni poole minek.
Àrni pool sai siis õlletit juua ja vaadatud taas lamba filmi. Àrni tegi meile komplimendi kah:"Nii peenikesi türdukuid kui teie, Inglismaal ei leidu." Me Kàiraga vähemalt arvame, et see oli kompliment. Käisime ka saunas. Mille ma esialgu põlema tahtsin panna, aga kahjuks ei läinud õnneks. 02:54 sai magama mindud.
Laupäeva hommikul sõime ja jätsime Àrni üksi, et hiljem taas kokku saada. Lòri läks kooli ja meie Kàiraga kangastegli laiali lammutama. Aitasime Lòri ema. Leidsime väikesed Lòri sussid, isegi sokid olid veel see. Hästi armsad olid. Plus veel palju muud lahedat träni. Kõige hinnalisem oli aga A. Le Coqi originaal pudel, vat see oli vaatamisväärsus! Peale seda läksime Lòri vanaema juurde, kuhu ta ka ise oli juba kohale jõudnud. Vaatasime BMW üle ja läksime Gärrile külla. Päris võõras oli vaadata, poiss on täitsa kõhnaks jäänud. Noh Kàira tegi siis kalli ja siis läksin mina. "Ei noh nii pikk ikka ei oleks ju", oli kommentaar minu kallistuse ajal! Fine! Rääkisime nati juttu ja leppisie kokku, et õhtul teeme midagi. Sõit koju(sõlesse). Kàira hakkas õppima ja mina Lòriga vaatasime TopGeari. Siis läksime Gärrile järgi ja ostsime ka õlut ja veini. Koju tagasi. Trepist tõustes sain oma nädalavahetusele veel ühe komplimendi juurde. Minu taga olevat väga hea trepist üle minna, tee tundub kõvasti lühem, võiks isegi veel paar korrust minna! Jõudsime siiski üles ilma lisa trppideta. Siis lõpetas ka Kàira õppimise ja degusteerimine hakkas pihta.( Vahepeal üks hea mõte: WCR - vetsu sport variant!) Korraks astuseid ka läbi Àrni ja Lillu, kuid lahkusid varsti. Gärri pidi minema Pelgupeole. Ta oli tore ja võttis meid kah kaasa. Seal kohtusime Bethiga, Keda polnud ikka väga ammusest ajast näinud. Teda sai nähtud viimati siis, kui Sarve tänavale veel poode joonistasime. Mind kasteti üle veini, õlle ja rummi-cocaga. Selle kõigega sai hakkama üks tore noormees kelle nime ma ei tea, aga kes nuttis terve õhtu, et "Laululahing" jäi vaatamata. Nice! Lòri nägi igas inimeses Foncit(ei tea kuidas see õige kirjapilt on). Tagasi koju minnes rammis Kàira bemmi. (Bemm oli jummala kortsus =) )
Pühapäeva. Ommikul sain teada, et Lòri oli öösel vett käind ostmas, kuna hommikul tõotas tulla suuremat sorti päkapikkude pidu. Sõime nati hommikust. Sõitsime Gärri juurde ja siis ots Zooaia poole. Àrni juba ootas meid seal ees. Zooaias oli lahe. Seal olid banaaniussid ja hästi palju ninjakilpkonn. Loomulikult ei saa märkimata jätta üht hane kellel oli üks jalg katusel. Õnneks oli see vasak. Gaasi jalg oli tal täiesti töökorras. Oli veel teisi linde kes häbenesid, et olid kaotanud driftides oma lesta ja seepärast seisid ühel jalal. Muidugi veel palju teisi määäää ja mömm loomi.
Pärast Zooaeda läksime narkopargi äärde Sõbra kohvikusse slakki sööma. Teel sinna tahtis Lòri tagasi teha kuude tagust ülekohut, mida talle mõistis üks takso. Õnneks ei läinud korda. Ja päev oligi möödas. Oli veel jäänud vaid koju sõit. Asjad kaasa ja bussi peale sõit. Enne hüvastijättu suudeti veel mulle selgeks teha, et ma olen jätkuvalt liiga pikk. Ja oligi minek. Aidaaa. Näeme, siis joome, joome, siis näeme!
Eelmine nädal algas hästi. Sain oma ülemuse üle kallata jääkülma veega. (Y)
Neljapäeval helistas Lauri. See oli üllatus. Ütles et tuleb mulle tööle järgi. WTF? Aga maailm ei olegi hukas, kuna Lauri(Kokk) mõistis, et oli mind eelminekord hüljand ja oli mulle võlgu. Õhtu oli vaba ja seega läksin koos Lauriga tema tuttavate poole. Poest võike kuuene ja oligi minek. Sai vaadatud mingit Jaapani multikat (ärge täpsemalt küsige, ei saand isegi aru) ja siis Austraalia õuduskomöödiat "Black sheep" (Soovitan soojalt kui naerda tahad).Lõpuni kahjuks ei näinud kuna aeg lükkas takka.
Reedel sai siis tööl käidud, jooksuga koju ja siis jooksuga rongile. Rongi pilet on juba 75.- muide. Röövlid! Sõit oli loomulikult meeldiv, päike paistis ja ajakiri oli kh hea. Mingis peatuses istus mu kõrvale umbes 40nendates meesterahvas. Samal ajal lugesin mina artikklit feministidest. No ja sa siis kujuta ette, kui sa pead istuma inimese kõrval kes on naine, riides väga mustalt ja paljude metall esemetega ja ta loeb veel feminismist kh. Noh see selleks. Jõudsin siis Tallinna. Astusin rongilt maha ja mis ma näen Kàira koos Lòriga(Panda) mul vastas.
Kàira:"Üks pikk blondiin tuleb."
Lòri:"Kus?"
Kàira näitab näpuga üle pisikeste inimete minu poole. ;)
Seejärel läksime poodi, mõned õlled õhtuseks saunaks ja Àrni poole minek.
Àrni pool sai siis õlletit juua ja vaadatud taas lamba filmi. Àrni tegi meile komplimendi kah:"Nii peenikesi türdukuid kui teie, Inglismaal ei leidu." Me Kàiraga vähemalt arvame, et see oli kompliment. Käisime ka saunas. Mille ma esialgu põlema tahtsin panna, aga kahjuks ei läinud õnneks. 02:54 sai magama mindud.
Laupäeva hommikul sõime ja jätsime Àrni üksi, et hiljem taas kokku saada. Lòri läks kooli ja meie Kàiraga kangastegli laiali lammutama. Aitasime Lòri ema. Leidsime väikesed Lòri sussid, isegi sokid olid veel see. Hästi armsad olid. Plus veel palju muud lahedat träni. Kõige hinnalisem oli aga A. Le Coqi originaal pudel, vat see oli vaatamisväärsus! Peale seda läksime Lòri vanaema juurde, kuhu ta ka ise oli juba kohale jõudnud. Vaatasime BMW üle ja läksime Gärrile külla. Päris võõras oli vaadata, poiss on täitsa kõhnaks jäänud. Noh Kàira tegi siis kalli ja siis läksin mina. "Ei noh nii pikk ikka ei oleks ju", oli kommentaar minu kallistuse ajal! Fine! Rääkisime nati juttu ja leppisie kokku, et õhtul teeme midagi. Sõit koju(sõlesse). Kàira hakkas õppima ja mina Lòriga vaatasime TopGeari. Siis läksime Gärrile järgi ja ostsime ka õlut ja veini. Koju tagasi. Trepist tõustes sain oma nädalavahetusele veel ühe komplimendi juurde. Minu taga olevat väga hea trepist üle minna, tee tundub kõvasti lühem, võiks isegi veel paar korrust minna! Jõudsime siiski üles ilma lisa trppideta. Siis lõpetas ka Kàira õppimise ja degusteerimine hakkas pihta.( Vahepeal üks hea mõte: WCR - vetsu sport variant!) Korraks astuseid ka läbi Àrni ja Lillu, kuid lahkusid varsti. Gärri pidi minema Pelgupeole. Ta oli tore ja võttis meid kah kaasa. Seal kohtusime Bethiga, Keda polnud ikka väga ammusest ajast näinud. Teda sai nähtud viimati siis, kui Sarve tänavale veel poode joonistasime. Mind kasteti üle veini, õlle ja rummi-cocaga. Selle kõigega sai hakkama üks tore noormees kelle nime ma ei tea, aga kes nuttis terve õhtu, et "Laululahing" jäi vaatamata. Nice! Lòri nägi igas inimeses Foncit(ei tea kuidas see õige kirjapilt on). Tagasi koju minnes rammis Kàira bemmi. (Bemm oli jummala kortsus =) )
Pühapäeva. Ommikul sain teada, et Lòri oli öösel vett käind ostmas, kuna hommikul tõotas tulla suuremat sorti päkapikkude pidu. Sõime nati hommikust. Sõitsime Gärri juurde ja siis ots Zooaia poole. Àrni juba ootas meid seal ees. Zooaias oli lahe. Seal olid banaaniussid ja hästi palju ninjakilpkonn. Loomulikult ei saa märkimata jätta üht hane kellel oli üks jalg katusel. Õnneks oli see vasak. Gaasi jalg oli tal täiesti töökorras. Oli veel teisi linde kes häbenesid, et olid kaotanud driftides oma lesta ja seepärast seisid ühel jalal. Muidugi veel palju teisi määäää ja mömm loomi.
Pärast Zooaeda läksime narkopargi äärde Sõbra kohvikusse slakki sööma. Teel sinna tahtis Lòri tagasi teha kuude tagust ülekohut, mida talle mõistis üks takso. Õnneks ei läinud korda. Ja päev oligi möödas. Oli veel jäänud vaid koju sõit. Asjad kaasa ja bussi peale sõit. Enne hüvastijättu suudeti veel mulle selgeks teha, et ma olen jätkuvalt liiga pikk. Ja oligi minek. Aidaaa. Näeme, siis joome, joome, siis näeme!
laupäev, 12. aprill 2008
Kolmandad inimesed räägivad neljandate inimeste viiendast palgest. Sa oled käinud tööl seitse ja pool kuud ning siis hakkavad küsimused tulema. Kuidas sa ikka oma paarilisega hakkama saad jne. Jutut räägivad, et minu eelkäijad olid kõik lennanud nii paari nädala või kuu pärast. Nad söödi lihtsalt välja teatud kellegi poolt. Arvati ka minu kiiret lahkumist. Hah. Mulle juba nii kergelt pähe ei istu. Püsin siiani!
Reede! Vanemad lähevad ooperit kuulama/vaatama. Helistan Laurile et mis ta teeb. Ta tööl, aga kümne ajal helistab mulle. Ok nii hilja enam välja ei lähe. Olen üksi-oh lahe kuulan kõvasti muusikat ja olen niisama ilus. Aga ei kus sa sellega. Telefon heliseb. Ranel. Ok lähme välja jalutama, ilm on kah ilus ja mis ma siin toas ikka passin. Käisime siis muuli lõpus, kuulasin tema aasta memuaare igasugu tegevustest jne. Kui muulilt tagasi jõudsime, oli Ranel suht purjakil ja see oli päris lõbus. Katsu sa purjus inimesele selgeks teha, et ta on purjus. Tavaliselt päris arukas poiss, aga mitte siis. Seleta ja seleta, tee puust ja punaseks ja seleta natuke veel - vot nüüd hakkas vaikselt mõikama. Lõpuks isegi tunnistas, et ma ajan päris arukat juttu. Oli tore abiks olla. Rannast siis kodu poole minek (Sami juures nägime lahedat onu kel oli hästi kihvt kaabu) Raneli juurest läbi, vaja mingi hästi lahe film peale võtta. Kodu minek. Ot, aga kell on 22.15, Lauri pidi mulle kell 22.00 helistama. Helistame siis ise. Lauri: " Otsi omale poole tunnine tegevus, sellesks ajaks olen linnas. Ok, jalutasin siis mööda Rüütli tänavat Mirageni ja tagasi. Tagasi teel küsisid mingis vanad mehed kus on Bravo (seal oli bad jam ha ha). Siis läksin Espressosse (vist kirjutati nii) võtsin tee, mis maksis 20 krooni, röövimine, ja jäin ootama. Alt korrus oli tühi. Astub sisse noormees, jalutab minu juurde ja ütleb:
"Neiu nii ootaval pilgul. Kas ootate kedagi?"
"Jah ootan küll."
"Ega te ei valeta?"
"Ei valeta."
"Võib ikka rääkida?"
"Jah ikka võib."
"Aga äkki jääte vahele?"
"Mille vahele?"
(vahepeal mingi jura)
"Te olete Gümnaasiumi lõpus?
" Ei." hahaaa
"Põhkooli?"
"Eiiiii." hahahahaaaaaaaaaaa ha ha
"Millega te aega sisustate?"
"Käin vahest väljas, tänagi käisin jalutamas."
"Miks te mind ei kutsunud?"
"Noh ma ei teadnud su numbrit.Ja mul oli kaaslane olemas."
"Teil läheb siis hästi. Aga teinekord kui lähete siis kutsuge mind ka."
"No hea küll."
"Paneme siis numbri kirja."
"Ok."
(kirjutan nr üles, nimi on Koit)
(bla bla)
"Saame siis korralikult tuttavaks." (ulatab terekäe)
"Merle olen."
"Oi, kas te olete sportlane. Teil on nii tugev käepigistus."
(hahaaahahahhaaaaaaaaaaha ha ha)
(vaikimine)
(palun viisakusest istet)
"Oi ei, muidu jäängi siia. Ja pärast tuleb teil aru anda."
(tuleb paar jorssi)
"Kas need on teie omad?"
"EIIIII"
(vaikimine)
"Egas aeg lendab ka. Ma hakkan üüd minema."
"No eks sa siis mine."
"Aga helistage kui järgmine kord jalutama lähete."
"Jah."
"Tsau."
"Tsau."
Ta oli lühike ja vana jne.
Läheb veidi aega mööda. helistan Laurile, et kus oled siis, tund on möödas. " Mul on kohustused." Ma siis küsin et kaua sul veel läheb? " Sa ei jõua nii kaua oodata." Ei noh tore. Ölnud siis kohe et ei tule. " Einoh sorry... tuut tuut tuut.
Merku jõi tee lõpuni ja jalutas koju.
Laupäev. Lihvime krohvi seintelt maha. Töö lõpetades olen nagu üks õige metalmutt. Suured suitsusilmad(mahavõtmatameigist) ja ülejäänud nägu lumivalge. Pluss veel pea kah täiesti valge. See oli lahe. Ja isa üritas selgeks teha, et üks meist kahest oli tehtud purjuspeaga(ema eitas) ja et tema ei teadnud üldse midagi, ema tegi!
Sportlane!
Reede! Vanemad lähevad ooperit kuulama/vaatama. Helistan Laurile et mis ta teeb. Ta tööl, aga kümne ajal helistab mulle. Ok nii hilja enam välja ei lähe. Olen üksi-oh lahe kuulan kõvasti muusikat ja olen niisama ilus. Aga ei kus sa sellega. Telefon heliseb. Ranel. Ok lähme välja jalutama, ilm on kah ilus ja mis ma siin toas ikka passin. Käisime siis muuli lõpus, kuulasin tema aasta memuaare igasugu tegevustest jne. Kui muulilt tagasi jõudsime, oli Ranel suht purjakil ja see oli päris lõbus. Katsu sa purjus inimesele selgeks teha, et ta on purjus. Tavaliselt päris arukas poiss, aga mitte siis. Seleta ja seleta, tee puust ja punaseks ja seleta natuke veel - vot nüüd hakkas vaikselt mõikama. Lõpuks isegi tunnistas, et ma ajan päris arukat juttu. Oli tore abiks olla. Rannast siis kodu poole minek (Sami juures nägime lahedat onu kel oli hästi kihvt kaabu) Raneli juurest läbi, vaja mingi hästi lahe film peale võtta. Kodu minek. Ot, aga kell on 22.15, Lauri pidi mulle kell 22.00 helistama. Helistame siis ise. Lauri: " Otsi omale poole tunnine tegevus, sellesks ajaks olen linnas. Ok, jalutasin siis mööda Rüütli tänavat Mirageni ja tagasi. Tagasi teel küsisid mingis vanad mehed kus on Bravo (seal oli bad jam ha ha). Siis läksin Espressosse (vist kirjutati nii) võtsin tee, mis maksis 20 krooni, röövimine, ja jäin ootama. Alt korrus oli tühi. Astub sisse noormees, jalutab minu juurde ja ütleb:
"Neiu nii ootaval pilgul. Kas ootate kedagi?"
"Jah ootan küll."
"Ega te ei valeta?"
"Ei valeta."
"Võib ikka rääkida?"
"Jah ikka võib."
"Aga äkki jääte vahele?"
"Mille vahele?"
(vahepeal mingi jura)
"Te olete Gümnaasiumi lõpus?
" Ei." hahaaa
"Põhkooli?"
"Eiiiii." hahahahaaaaaaaaaaa ha ha
"Millega te aega sisustate?"
"Käin vahest väljas, tänagi käisin jalutamas."
"Miks te mind ei kutsunud?"
"Noh ma ei teadnud su numbrit.Ja mul oli kaaslane olemas."
"Teil läheb siis hästi. Aga teinekord kui lähete siis kutsuge mind ka."
"No hea küll."
"Paneme siis numbri kirja."
"Ok."
(kirjutan nr üles, nimi on Koit)
(bla bla)
"Saame siis korralikult tuttavaks." (ulatab terekäe)
"Merle olen."
"Oi, kas te olete sportlane. Teil on nii tugev käepigistus."
(hahaaahahahhaaaaaaaaaaha ha ha)
(vaikimine)
(palun viisakusest istet)
"Oi ei, muidu jäängi siia. Ja pärast tuleb teil aru anda."
(tuleb paar jorssi)
"Kas need on teie omad?"
"EIIIII"
(vaikimine)
"Egas aeg lendab ka. Ma hakkan üüd minema."
"No eks sa siis mine."
"Aga helistage kui järgmine kord jalutama lähete."
"Jah."
"Tsau."
"Tsau."
Ta oli lühike ja vana jne.
Läheb veidi aega mööda. helistan Laurile, et kus oled siis, tund on möödas. " Mul on kohustused." Ma siis küsin et kaua sul veel läheb? " Sa ei jõua nii kaua oodata." Ei noh tore. Ölnud siis kohe et ei tule. " Einoh sorry... tuut tuut tuut.
Merku jõi tee lõpuni ja jalutas koju.
Laupäev. Lihvime krohvi seintelt maha. Töö lõpetades olen nagu üks õige metalmutt. Suured suitsusilmad(mahavõtmatameigist) ja ülejäänud nägu lumivalge. Pluss veel pea kah täiesti valge. See oli lahe. Ja isa üritas selgeks teha, et üks meist kahest oli tehtud purjuspeaga(ema eitas) ja et tema ei teadnud üldse midagi, ema tegi!
Sportlane!
Tellimine:
Postitused (Atom)